Väikelapsi varitseb suviste puhkuste ja reiside ajal terve hulk ohtusid, mille peale algaja lapsevanem ei pruugi tullagi. Seepärast on oluline, et pere pisimatega reisides oleks kaasas esmaabikotike.
Üks rusikareegleid on see, et haige lapsega kodust välja ei minda, lausub Apteek 1 Tartu Sõbra apteegi juhataja Merike Raal.
Kindlasti on Eesti piires reisimine tillukesele pereliikmele ohutum kui sõit mõnele kaugele eksootilisele maale. Kuid autoga ringi reisides peab siingi jälgima, et laps ei jääks liiga kauaks turvatooli istuma – et ta püsiks terve ja rõõmus, on vaja talle sirutamiseks tihedalt peatusi teha.
Lennukireisil tuleb Raali sõnul aga eriti jälgida, et laps oleks terve. “Olla ei tohi vähimatki nohu, sest rõhumuutused võivad kaasa tuua ebameeldivaid tüsistusi,” hoiatab ta.
Kahjuks varitsevad maailma avastavaid väikelapsi ohud isegi koduaias, mistõttu peaks kõik siin kirjas olev vanemal une pealt selge olema.
Väikelaps ja riietus
Et väikelapse organism ei ole veel väljakujunenud termoregulatsiooniga, kimbutab lapsi just suviti ülekuumenemisoht. “Lapsed peaksid päikese käes kandma õhukest äärega mütsi ning olema kergelt riides,” märkis Merike Raal.
Pidevalt tuleb jälgida, ega lapsel külm või palav ole – kuuma päikese käes võib väga kergesti juhtuda, et keha läheb higiseks, ning edasi toob vähimgi tuulehoog kaasa tüütu haiguse.
Päikesevanne võiks imikutele lubada päevas vaid veerandtunni kaupa ja sedagi mitte kõige ägedama keskpäevase päikese ajal. Muul ajal võiks lapsele mängimiseks leida varjulisemaid tuulevaikseid paiku.
Kui aga tekib vähimgi kahtlus, et pere pisim on ülekuumenemisest loid, tuleb ta toimetada jahedasse, anda talle lonksude kaupa juua ning vajadusel pöörduda lähimasse esmaabipunkti.
Väikelaps ja päike
Eestis suvitades, aga kindlasti soojale maale minnes, peab ilmtingimata kotti pistma kõrge päikesekaitsefaktoriga päevituskreemi. Merike Raal soovitab laste puhul panustada kvaliteetsetesse kreemidesse – näiteks Eucerinil on olemas SPF 15-40 kaitsega päevituskreemid, mille nahale jäämist lubab tootja ka pärast vees käimist. “Mina muidugi uuendaksin päikesekreemi kihti pärast ujumist just probleemsemates kehapiirkondades,” tähendab Raal. Niveal on spetsiaalselt lastele mõeldud kaitsekreemid, mille SPF ulatub koguni 50.
Kõrge kaitsefaktoriga kreem kaitseb ka päikeseallergia eest, mis muude allergiate kõrval kimbutab meie lapsi järjest rohkem.
Päikesekreemiga tuleks kokku määrida kõik need kehaosad, mis rõivaste alt välja jäävad.
Väikelaps ja toit
Kui imik pole enam rinnapiimatoidul, on suviti reisides mugav tema jaoks kaasa võtta väikesi valmispiimasegu pakke. Suuremate laste puhul peaks jälgima, et nende toit oleks võimalikult lähedane igapäevasele tervislikule toidule.
“Meie toidukohtades lasteeine nime all pakutavad friikartulid, viinerid ja ketšup ei ole kindlasti lapsele sobivaim söök,” rõhutab Raal.
Enne kaugematesse riikidesse reisimist võiks aga ka lastele hakata andma piimhappebaktereid sisaldavaid preparaate – need ennetavad kõhuhädasid ja aitavad vähendada kõhugaase.
Võõraid toite proovides on kõhuhädad kerged tulema ning selle vastu võiks vanemail kotis olla pakike Smecta pulbrit.
“See imab sõna otseses mõttes haigustekitajad endasse,” kinnitas Raal. Ja kui lapsele Smecta iseloomulik maitse vastumeelsena näib, soovitab apteeker seda segada talle meelepärase joogiga.
Väikelaps ja puhtus
“Käsi tuleb pesta igal võimalikul juhul. Kui seda ei saa teha veega, aitavad niisked salvrätid,” õpetab Raal. Kahe ja poole aastase lapse vanaemana ei pea ta ise paljuks niiske salvrätiga üle tõmmata ka avalike toidukohtade lauaääri.
Käte puhastamiseks sobib muide veel haavade desinfitseerimise vahend Asept, ent selle soovitab Raal appi võtta alles siis, kui midagi muud tõesti pole.
Väikelaps ja haavad
Just pere pisimad on kõige usinamad maailmaavastajad, mistõttu on neil ka marrastused ning haavad kerged tekkima.
Kõige õigem on vigastatud kohta nahal puhta sooja veega pesta, siis sellele Asepti pihustada, hetk kuivada lasta ja seejärel haav plaastriga katta. Tootjad on plaastrite loomisel mõelnud ka väikelastele ning lõbusaid multifilmikangelastega haavakaitseid leiab igast apteegist.
Lastele mõeldud plaastrid on Merike Raali sõnul tavalistest veidi veekindlamad ning valutumalt eemaldatavad, samuti lasevad need õhku läbi.
Meeles tuleb aga pidada, et püsima jääb ainult kuivale nahale pandud plaaster.
Marrastustele ja kriimustustele sobib ka Curiosinui geeli, mis aitab nahal taastuda.
Kui haav hakkab paranema, tekitab see tihti ebameeldivat kihelust. Sellisel juhul soovitab apteeker astelpaju, kummelit ja ka pantenooli sisaldavaid salve-kreeme. Pantenooliga kreem leevendab ka päikesepõletust ning pehmendab kuiva ärritunud nahka.
Väikelaps ja putukad
Tavalised sääsetõrjevahendid väikelapse õrnale nahale ei sobi. Ka neid, mis lubatud, soovitab Raal esmalt proovida lapse käenahal. “Kui tekib vähimgi ärritus, tuleb käsi loputada veega ja sellest vahendist loobuda,” õpetab ta.
Enamikku lastelegi mõeldud sääsetõrjevahendeist tohib kasutada alates kolmandast eluaastast. Raal soovitab näiteks Orto Plixi kummeliga tõrjevahendit. “See ei sisalda kangeid aineid ja seda võib lapsele putukate kaitseks pihustada iga paari tunni tagant, kuid mitte üle kolme korra päevas.”
Apteekides pakutakse aga Zansarini sarja tooteid, mida võib kasutada juba imikutel – see kaitseb nii sääskede kui ka puukide eest. Selle sarja toodete ainus miinus on ebameeldiv lõhn, mis värskes õhus veerand tunniga siiski hajub.
Otse lapse näole ei tohi pihustada ühtegi sääsetõrjevahendit – esmalt peab vanem pihustama seda enda käele ja siis käega õrnalt hõõruma lapse näole.
Ja kui sääsetõrjevahendit on vaja kasutada päevasel ajal, siis võib seda nahale pihustada alles pärast päikesekreemi pealemäärimist. “Siis jõuab päikese eest kaitsev kreem korralikult mõjuma hakata,” selgitas Raal.
Ortol on olemas ka sääski peletav päikesekaitsekreem, ent see passib eelkõige suurematele lastele.
Kui putukad on aga siiski hammustanud, võiks sügelevatele punnidele määrida mentoolpiiritust – see jahutab, desinfitseerib ja võtab sügeluse ära. Samas võib putukahammustustele lasta ka Asepti. Viimane sobib lastele hästi, sest erinevalt paljudest muudest punnimääretest ei pane see ärritunud kohta kipitama.
Ja kui laps on oma sügelevate ja punaste kupladega kohe hullusti hädas, võib talle anda allergiavastast siirupit.
Väikelaps ja ohtlikud putukad
Kui last hammustab mesilane või herilane ja pole teada, kas ta on nende mürgi vastu allergiline, soovitab Raal igaks juhuks arsti juurde minna. Samuti ei tee arstilkäik paha siis, kui leiate lapse nahalt puugi – kui selle eemaldab kogemustega meditsiinitöötaja, on putuka täielik väljasaamine kindlam.
Et aga puugid võivad olla siiski nakatunud puukentsefaliiti või -borrelioosi, tuleb lapsi pärast putuka leidmist paari nädala vältel jälgida ning pisimagi nakkuskahtluse korral arsti poole pöörduda.
Allikas: SL Õhtuleht
Beebi