Eesti Lugemisühingu eksperdid soovitavad – väikelaps ja lugemishuvi

Kuidas väikelapses lugemishuvi tekitada ja arendada?
Mingil ajahetkel hakkavad kõik lapsed huvi tundma tähtede vastu. Paljud lapsevanemad lähevad selle õnge ning tahaksid kohe kiiresti lapsele lugemise selgeks õpetada. Kas tõesti loodavad vanemad sellele, et nelja-aastane istub nurgas, raamat ees, ja loeb, selle asemel et ema lõpmatute küsimustega pommitada või isa kannatust proovile panna, soovides temaga pimesikku mängida?
Lugemisühingu eksperdid soovitavad last õpetada just niipalju, kui ta huvi tunneb ja ise küsib. Liiga varane alustamine lugemiseprojektiga pole kah vajalik.
Pigem peaks lapsele looma niisuguse paraja lugemiskeskkonna, kus leidub nii täheklotse, -kaarte kui –mänge.
Kui lapsele hakatakse tähti selgeks õpetama, tuleks seda teha nimelt häälikuid silmas pidades – niisiis, mitte „emm“, vaid „mm“, mitte „err“, vaid „rr“. Nii on lapsel hiljem lugema õppimise käigus kergem sõnu hakata kokku lugema.
Lugemishuvi tekitamiseks tuleks lugeda kõikjalt: tänava-ja poesiltidelt, liiklusmärkidelt, ajalehest, postkaartidelt, telekavast. Koos väikelapsega tuleb ilmtingimata minna raamatukogusse.
Kui lapsevanem valib oma pisikesele raamatuid, tuleb jälgida, mis lapsel silmad särama paneb. Kui selleks on autod, siis valib ta raamatuid autodest. On lapsi, kellele meeldivad entsüklopeediad, looduse-, foto-, koka-, ajaloo-, mootoriraamatud. Siis peaks laps saama endale just sellised.
Lugemisoskust toetavad huvi ja eduelamused. Sundimine ja manipuleerimine võivad lapselt igaveseks lugemishuvi võtta. „Kui sa oled halb laps, siis ma sulle ei loe!” niisugused ütlemised seostavad raamatu ja lugemise pigem negatiivse kui positiivsega.
Unejutu ettelugemine võiks igas kodus traditsioon olla. Ühte ja sama lugu võib ette lugeda korduvalt, sest lapsele meeldib nii.