Blogi

Anna seda, mida soovid saada…

Öeldakse, et andmise rõõm on kõige suurem rõõm. Mitte üksnes jõulud pole andmise ja kinkimise aeg, vaid seda saab teha läbi aasta. Kui igaüks otsustaks mingil hetkel aastas, et kingib või annab või annetab kellelegi midagi, oleks rõõmu ja helgust meie ümber taas palju kordi rohkem.
Andmine pole aga üksnes see, et annad ära asja, mida sa enam ei taha, või asja, mida oled valmis ära andma. Andmine tähendab seda, et annad ära midagi, mida sa endale ihaldad. Kui sa ei taha midagi, ära anna midagi. Kõik inimesed aga ihkavad armastust, seega – kõige mõttekam on ümbritsevatele inimestele kinkida armastust.
Öeldakse, et see, mille sa ära kingid, tuleb sinu juurde tagasi. Mõned mõttetud jõulukingidki võivad su juurde ühel päeval tagasi jõuda, ole selleks valmis, kui kinkisid armastuseta südames. Kui kingid inimestele armastust, võid olla kindel, et lõpuks vastavad nad sinu armastusele samaga. Nad hakkavad su kohta ütlema, et oled armastusväärne inimene. Selleks, et olla ühel hetkel tõeliselt armastatud, pead aina jätkama armastuse jagamist. See, kuidas sa kohtled inimesi, on lõpuks see, kuidas nemad sind kohtlevad.
Ka nõuanne on sageli see, mida jagatakse. Kui sa tahad, et ühel päeval keegi sulle mingeid mõttetuid nõuandeid ei jagaks, millega sul pole midagi peale hakata, tasub sul endal kaaluda neid õpetussõnu, mida kellelegi pakud. Südametud, kalgid ja järgimatud nõuanded või siis sellised, mis sind hätta viivad, pole ometi ju need, mida tahad kuulda, kui oled ise hätta sattunud. Seega – enne, kui tormad järjekordselt foorumisse sõna võtma, kraadi oma südant. Kui see on alajahtunud, jäta nõuanne endale. Kirjuta see mustadeks päevadeks paberile, et hätta sattununa oleks hea võtta. Kui sa lähed ja selle foorumisse puistad, tuleb see sinu juurde varem või hiljem tagasi.
Kui sa näiteks otsustad anda foorumis nõu, et väikelapsega ema mingu koos lapsega posti laiali kandma, siis mängi see stsenaarium endamisi kõigepealt läbi. Ärata oma laps kell neli, sest võid kindel olla, sul läheb tund kindlasti, et ennast ja oma last unise peaga valmis seada. Seejärel pane laps kärusse ja võta ka postiljonikäru ning vaata, kuidas on nende kahe käruga liigelda. Kui sul on väga mugav ja mõnus, ära anna alla, vaid jätka stsenaariumi läbimängimist. Kolista nende kahe käruga postijaotuspunktini ja säti postikärusse kogu selle päeva kraam. Võta proovi nüüd nende kahe käruga liigelda. Ikka on veel hea? Märga lund tuiskab sulle ja su lapsele näkku… Mine esimese mitme uksega korrusmaja esimese trepikoja juurde. Võta külmast kohmetunud kätega välja just selle trepikoja ajalehed ja reklaampostitused. Otsi üles sobiv võti. Ja edasi? Tahad ikka veel jätkata selle nõu andmist? Kas jätad lapse kärusse külma või vihma või tuisu kätte? Oot-oot! Kas see laps on äkitselt nukuks muutunud?? Tal ei ole tundeid, tahtmisi, emotsioone ja istub kärus nagu zombie?? Looda sa!  No aga mängi oma peas see lugu läbi ning mõtle ka sellele, mitu päeva sa niimoodi vastu peaksid. Kui sa arvad, et see on just väikelapse emale parim rahateenimise võimalus, siis eksid rängalt.
See oli ainult üks näide andmisest ilma armastuseta. Kui sa ei tunne armastust oma südames inimese vastu, kellele seda jaburat nõu annad, jäta see palun endale.
On normaalne, et kui inimene satub hätta, palub ta abi. On väga hea, et ta saab ka abi, kui ta seda vajab, oleme ju ikkagi inimesed, mitte hundikari. (See oleks teine jutt, sest sealgi on omad reeglid andmise kohta.) Räägime andmisest nendele, kes abi vajavad. Lugesin korduvalt foorumist postitusi stiilis: „Tee head ja saad vastu … tead küll mida.“ Kullake, miks sa mõõdad seda, mida annad? Kui sa mõõdad seda, mida annad, pole sul ealeski garantiid sellele, mis sulle vastu antakse. Miks sa ootad, et su poole koogutatakse ja sind tänatakse nimeliselt ja veel ja veel? Kui sa annad seda, mida tahad, mõõtmata, kui palju või mida vastu antakse, armastus südames, teed sa kingituse iseendale ja sellele järgnevad kingitused teistelt. Need kingitused ei pea tulema samalt inimeselt, kellele sa kinkisid. Ära seda oota niipea, sest tal polegi peale „aitäh“ sulle praegu midagi anda.
Mida sa tunned inimeste vastu, kes sind armastavad, annavad sulle kingitusi ja materiaalseid asju, ilma et midagi paluks või sind seoks? Nad ei koorma sind süütundega või tagasimaksegraafikuga, ja niimoodi saavad nad vastutasuks sinu kingituse. Kunagi… Ühel päeval…
Kingi inimestele seda, mida soovid saada. Kingi neile armastust.

Lisa oma kommentaar