„Kütkestav aura, mahe maitse ning kerge värskendav toime teevad sellest eelistatuima valiku neile, kes soovivad nautida kaloritevaba kihisevat karastusjooki. Tänu fännide võrratule lojaalsusele on Coca-Cola light tänasel päeval nr. 3 karastusjook maailmas, olles tugevalt seotud tervislikkuse, moe ja iluga.“ – nii reklaamitakse Coca-Cola Lighti. Kihisevad karastusjoogid! Milline imeline tunne on võtta lonks ja tunda, kuidas mullikesed hakkavad suus väikeste plõksatustega lõhkema! Valad klaasi ja näed, kuidas mullikesed mööda klaasi seina üles endale teed rajavad. Unustamatu maitse ning värskendav toime!
Jah, nad karastavad ja värskendavad loomulikult. Jah, neist on saanud elustiili osa – vaadake lapsi, kes käivad ringi, Coca-Cola kaheliitrine plastpudel ühes, krõpsupakk või hamburger teises käes! Kuid… on ka vastuväiteid nende jookide tarbimisele.
See vajalik kaltsium!
Alustan sellisest vajalikust ainest organismis, nagu seda on kaltsium. Kes on kuulnud osteoporoosist, luude hõrenemise haigusest, teavad ka, et tegemist on olukorraga, kus kaltsiumi vähesuse tõttu luud hõrenevad ning muutuvad hapraks. Osteporoosi esineb ka lastel ja noorukitel, mitte ainult vanemaealistel. Kui korralikult toituda, on kaltsiumit organismis piisavalt. 99% kaltsiumist paikneb inimese luudes ja hammastes. 1% kaltsiumist ringleb ioonina organismis ning aitab korraldada närvisüsteemi, südame ja lihaste tööd, aitab kaasa vere hüübimisele ja rinnapiima tekkimisele ning reguleerib veresoonte läbilaskvust. Kindlasti tuleb mõnedele emmedele tuttav ette väljend, et „lapsed viivad hambad suust“. See on seotud asjaoluga, et kõigist elusolendeist vajavad kaltsiumi kõige enam just rasedad ja last rinnaga toitvad emad. Nende päevane kaltsiumivajadus on 1350 – 1550 mg päevas!
Üks kuuest olulisest veast, mida algajad dieedipidajad teevad, on kindlasti alkoholi, suhkru ja koorega kohvi, meieritoodete ja kihisevate karastusjookide tarbimine
Kaltsiumil aitavad organismis imenduda ained, mis sisaldavad D-, C- ja A- vitamiini, magneesiumi, rauda ja küllastamata rasvhappeid. Kõige rohkem sisaldavad kaltsiumit piim ja piimatooted, kala, linnu- ja loomaliha ning munad ja taimne toit. Kolmveerand liitrit piima, jogurtit või kefiiri katab enam-vähem päevase kaltsiumivajaduse. Üks klaas piima annab 0,24 – 0,27 g Ca.
Nüüd aga ainetest, mis viivad kaltsiumi endaga organismist minema. Nendest esikohal ongi meile nii armsad kihisevad karastusjoogid! Veel tegelevad kaltsiumi ekspordiga hapud puuviljad, kohv, kui seda juua üle kahe tassi päevas, alkohol, puuviljamahlad! ja liiga soolane toit. Kihisevaid karastusjooke palju tarbivad inimesed kuuluvad osteoporoosi riskirühma ning neil on soovitatav käia oma luutihedust kontrollimas.
Alkoholi aseaine
Teine asjaolu, mis räägib kihisevate karastusjookide vastu, on Vermonti ülikooli 
teadlaste uuring, mille tulemused on hämmastavad. Vermonti teadlased eesotsas dr Sara Solnickiga väidavad, et kihisevate karastusjookide tarbimine muudab noored vägivaldseks ja agressiivseks. Nimelt uurisid nad noori, kes erinevas koguses neid jooke joovad. Nad leidsid, et viis korda nädalas kihisevat karastusjooki manustavad noored käituvad tunduvalt agressiivsemalt kui nende eakaaslased ja haaravad ka sagedamini relva järele. 23% noorukitest, kes jõid vähemalt ühe purgi karastusjooki nädalas, haarasid relva järele, see protsent kasvas aga 43%-ni nende hulgas, kes jõid nädalas iga päev kaks purki kihisevat jooki, seega kokku nädalas 14 purki.
Teadlased ei suuda jõuda otsusele, mis nendes jookides niisugust mõju avaldab. Nad on üpriski kindlad, et asi pole suhkrus, kuna seda leidub ka paljudes muudes jookides ja toitudes. Teadlased arvavad, et nendes jookides leidub veel mingeid aineid, mis niisugust mõju avaldavad. Nad võrdsustavad kihisevad karastusjoogid alkoholi asendajaga noorte hulgas. Uurimistulemuste avaldamise järel on võetud sõna teemal, et tuleks piirata kihisevate karastusjookide müüki ja nende toodete arendamist. Briti Karastusjookide Assotsiatsioon seab aga uuringu tulemused kahtluse alla, väites, et teada pole, millised on nende vägivaldsete noorukite sotsiaalsed tingimused ning nende vanemate kasvatuslikud harjumused.
Üks kuuest olulisest veast, mida algajad dieedipidajad teevad, on kindlasti alkoholi, suhkru ja koorega kohvi, meieritoodete ja kihisevate karastusjookide tarbimine, mis kõik panustavad oluliselt kalorite kogunemisse.
Ülalmainitud jookide asemel soovitatakse dieedipidajatel juua vett, kooritud piima, magustamata teed, juurviljamahla ja väikestes kogustes 100%-st puuviljamahla.
Neile, kes tahavad kauem noored püsida!
Geniusbeauty avaldas uudise, et Harvardi ülikooli teadlaste väitel võivad karastusjoogid kiirendada vananemisprotsessi. Soodajookides, töödeldud toidus ja küpsistes sisalduvad fosfaadid kuivatavad nahka ja võivad põhjustada lihaste atroofiat ning südame- ja neeruhaigusi. Ainuüksi paari karastusjoogi joomine nädalas suurendab oluliselt riski. Laborihiired, keda toideti fosfaadirikka toiduga, elasid keskmisest elueast vähem, mis toetab väidet karastusjookide toksilisusest. Ameerika teadlased on varem ka väitnud, et kaks või enam soodajooki nädalas kahekordistab pankrease alatalitluse vähiriski. Karastusjookide valmistajad aga eitavad suurenenud muret fosfaadisisalduse pärast. Briti Karastusjookide Assotsiatsiooni esindaja sõnas avalikult, et karastusjoogid moodustavad vaid 3% fosfaadi kogusummast, mida inimesed saavad erinevatest toitudest.
Rikkis DNA, maksatsirroos ja Parkinsoni tõbi
Independent on Sunday teatel näitas Briti teadlaste uuring, et karastusjookides sisalduv tavaline säilitusaine, mida leidub näiteks Fantas ja Pepsi Maxis, suudab DNAs välja lülitada eluks vajalikke osi. Tulemuseks võib olla maksatsirroos või Parkinsoni tõbi — mõlemat on seni seostatud peamiselt vananemise või alkoholi kuritarvitamisega.
Mures ollakse eelkõige toidulisandi E211 ehk naatriumbensoaadi pärast, mida lisatakse karastusjookidesse hallituse vältimiseks. Samal põhjusel sisaldub see aine ka marinaadides ja kastmetes. Kui naatriumbensoaat satub joogis kokku tavalise C-vitamiiniga, moodustub kantserogeensete omadustega benseen.
Sheffieldi ülikooli molekulaarbioloogia ja biotehnoloogia professor Peter Piper katsetas naatriumbensoaadi mõju rakkudele laborikatsetes ning avastas, et bensoaat kahjustas DNA energivahetust reguleerivaid mitokondreid. Piperi sõnul tekitab naatriumbensoaat nii tõsiseid kahjustusi, et suudab mitokondrid täiesti rivist välja lülitada. Mitokondrid tarbivad hapnikku, luues sellest energiat. Kui neid kahjustada, saab rakkude funktsioon tõsist kahju. Selliste kahjustusega seostatakse tänapäeval mitmeid haigusi — Parkinsoni tõbe ning teisi neurodegeneratiivseid haigusi, aga ka üldiselt kogu vananemisprotsessi.
Krõbistab sõrgadega söögitorus?
USA-s tehtud uuringute põhjal on liigset kihisevate karastusjookide tarbimist seostatud ka 20. sajandi viimase veerandsaja aasta jooksul kuus korda suurenenud söögitoruvähki haigestumisega. Süsihappegaasi sisaldavate karastusjookide tootmine kasvas riigis aastail 1946–2000 neli ja pool korda. Kihiseva joogi tarbimine üle 90 liitri aastas ei mõju hästi joogis sisalduva süsihappegaasi sisalduse tõttu. Sellise piiri ületamiseks peaks inimene iga kahe päeva tagant jooma pooleliitrise pudeli limonaadi. See polegi nii suur kogus, sest palju ostetakse ju isegi kaheliitriseid pudeleid.
Allikad:
femalefirst.co.uk
Selma Teesalu. „Laste ja noorukite osteoporoos – luude hõrenemine“. Tartu, 1998
eestisport.ee
buduaar.ee
Forte
Postimees.ee
2 kommentaari
Pingback: Mida peaks lapsevanem teadma kihisevatest karastusjookidest? | Perelood ja pereelu
Olen poolt, et antud toiduainetega ei tohiks liialdada, eriti lapsed. Samas on päris jube, selliseid artikleid lugedes võib päris foobikuks muutuda – tundub, et midagi ei tohi süüa, kui elada tahad 🙂 Aga ilmselt tuleb kõike lihtsalt mõõdukalt võtta..