Laps-geeniuse kasvatamine

Andekad lapsed löövad täiskasvanuna läbi vaid siis, kui neid õpetatakse vaeva nägema, väidavad teadlased.
Võtke näiteks kaheksa-aastane Sofia. Ta on andekas tüdruk, kes oskas tähestikku 1,2 aastasena, kirjutab The Times. Kolmeselt oskas ta inglise keeles kirjutada ja lugeda, neljaselt õppis ta ära heebrea keele, viieselt lisandus hispaania keelt. Viimase aasta jooksul on ta hobikorras õppinud ära viipekeele.
Sofia käib koolis, kus õpitakse eriprogrammi järgi, mis nõuab temalt rohkem tööd. Vaid nii saab loota, et tema anneb püsib ka 20 aasta pärast. Enamiku lapsgeeniuste jaoks ei ole tulevik aga midagi erilist.
Uuringud näitavad, et lapsgeeniused ei ole paljudel juhtudel hiljem klassi priimuste hulgas ning täiskasvanuna nad enam suurepärase mõistusega ei hiilga.
Samuti võib see endaga kaasa tuua õnnetu ja probleemse lapsepõlve, kui vanemad ei ole piisavalt peenetundelised. Heaks näiteks on siinkohal Sufiah Yusof, kes läks Oxfordi ülikooli matemaatikat õppima 13-aastaselt. Ta ei saanud oma kraadi ja läks tülli vanematega, süüdistades neid liigse surve avaldamises.
Täiskasvanuna tavalised inimesed
Middlesexi ülikooli külalisprofessor Joan Freeman, kes on ühtlasi ka kõrgelt võimekate inimeste Euroopa Nõukogu asutaja, on jälginud ühte andekate laste rühma alates 1974. aastast. Praeguseks on need uuringus osalenud geeniused neljakümnendates eluaastates. Freedman tunnistab, et talle valmistas veidi pettumust, et nii paljud neist kaotasid oma erilisuse täisikka jõudes.
Tegureid, mis võivad pärssida lapse varajase andekuse süvenemist, on mitmeid: suhted, vajadus raha teenida, meile kõigile omane kalduvus eesmärkidest kõrvale kalduda, motivatsioonipuudus ja madalad ootused võimete suhtes. „Inimene pole robot – sa ei saa talle ühte teed määrata ja eeldada, et ta seda radapidi ka käib,“ selgitab Freeman.
New Yorgis asuva ainult väga kõrge IQ-ga lastele mõeldud Hunter kolledži algkooli endiste kasvandike seas läbiviidud uuring näitas, et varajase geniaalsuse ja hilisema edukuse vahel puudub igasugune seos. Keskikka jõudnud endistelt õpilastest uuriti nende füüsilise ja vaimse tervise, eluga rahulolu ja saavutuste kohta.
„Leidsin, et üldiselt olid nad õnnelikud, terved ja enesega rahul – nad olid oma ala professionaalid ja ühiskonna täisväärtusliku liikmed – kuid nad ei teinud midagi erilist,“ tõdeb uuringu autor, Ameerika Psühholoogiaühingus töötav Rena Subotnik.
Geniaalsuse tegelikud tagamaad
Andekaid lapsi uurinud Stansfordi ülikooli psühholoogiaprofessor Carol Dweck jõudis veelgi masendavama järelduseni. „Olen saanud lugematuid kirju täiskasvanutelt, kellele räägiti kogu aeg, kui targad nad on ja kui suur edu neid tulevikus saadab – seega ei näinud nad kunagi vaeva ega pingutanud. Paljudel neist on väga kõrge IQ, kuid neil on ülikool lõpetamata ja nad pole õieti konkreetset ametitki omandanud,“ tõdeb Dweck.
Dwecki üldisem järeldus oli, et lapse tarkuse pidev ülistamine mõjub talle pärssivalt, kujundades väga piiratud mõttemalli. Andekaks tembeldatud laps riskib vähem, pingutab vähem ja otsustab alati lihtsama variandi kasuks, sest ei taha oma “andeka” staatust ohtu seada. Ja paljud jäävadki seda uskuma – et targana võid sa elus lihtsalt “kulgeda”.
Dwecki uuring ja inimeste vastukaja tõestab, et tippu jõudmiseks ei piisa ainuüksi talendist – selleks läheb vaja palju tööd. Nagu on öelnud ka Ameerika leiutaja Thomas Edison: „Geenius on 1 protsent inspiratsiooni ja 99 protsenti vaeva.“
Ka Florida osariigi ülikooli professor Anders Ericsson kinnitab, et geenius sünnib vaid raske töö tulemusel. Selle piltlikustamiseks toob ta näite, kuidas andeka inimese puhul märkavad kõik tema uskumatut vilumust, kuid vähesed näevad selle taga vaeva, mida meister on viimased 15-20 aastat näinud.
Olles intervjueerinud tuhandeid edukaid inimesi, avastasid Ericsson ja tema kolleegid edukuse saladuse: selleks on sihipärane harjutamine. Selles uskumuses on suurepärane võrdõiguslikkust tagav tõde: võimalus, et õige õpetuse korral ja õigete juhendajate käe all ja vähemalt 10 aastat rasket tööd tehes on meil kõigil võimalus nii kaugele jõuda.
Kõik on vanemate teha
Ericsson läheb veelgi kaugemale ja esitab küsimuse, kas üldse sünnib keegi meist geeniusena – võib-olla on geniaalsus see miski, mida saab toota? Ehk on see võime, mille suudavad omandada vaid mõned väga kõrgelt motiveeritud inimesed?
„Vaadates kõrge lennuga lapsi, on näha, et vanemad on loonud neile erilise keskkonna – oleksin väga üllatunud, kui suudaksite leida vanemate poolt tähelepanuta jäetud väikelapse, kes oskab tähestikku.“
Keele’i ülikooli muusikaprofessor John Sloboda leidis 250 muusikat õppivat noort küsitledes, et meisterlikkuse võti peitub just vanemate osaluses. Edukad õpilased erinesid teistest ainuüksi harjutamisele kulunud aja poolest. Kui keskpärane laps harjutas 12-aastaselt 15 kuni 30 minutit päevas, siis andekad lapsed harjutasid kuni kaks tundi.
Ja selle suure pingutuse taga olid just nimelt vanemad. „Väga, väga kainestav on kuulda, et selle pühendumuse ja vaeva nägemise taga olid vanemad, kes ergutasid oma last nii palju harjutama,“ tõdeb Sloboda.
Sloboda nendib, et ilma sellise raske harjutamiseta pole kasvanud ühtki tõeliselt andekat muusikut. Kuid ka vanemate töö pole lihtne. Last liiga tugevalt sundides võib tekkida temas vastumeelsus, mis noorukiikka jõudes päädib tõdemusega, et taenam ei jõua ega taha sellega tegeleda.
Milline on prognoos kaheksa-aastase Sofia jaoks? Kui teda ümbritseb toetav keskkond, kui tal jagub motivatsiooni ja kui ta on valmis vähemalt 10 aastat korralikult pingutama – siis võib ta tippu jõuda. Selge on see, et tee tähesärani on vaevaline ja nõuab mitte ainult lapse, vaid kogu perekonna ühist tööd ja vaeva.
Lapsgeeniuste erinev saatus:
• Sufiah Yusof põgenes 15-aastaselt Oxfordi ülikoolist. Kui politsei ta pärast pikki otsinguid leidis, süüdistas tüdruk oma vanemaid liigses survestamises. Ta jättis kooli pooleli ja läks ehitusfirmasse assistendiks. Tüdruk abiellus 2004. aastal samuti moslemist Jonathan Marshalliga, kellega ta oli tutvunud Oxfordis õppides. Nende abielu kestis aasta aega.
• Ruth Lawrence omandas 1985. aastal 13-aastasena Oxfordi ülikooli kõrgema matemaatika eriala diplomi. Hetkel on ta kahe lapse ema, kes töötab Iisraeli ülikoolis matemaatikaprofessorina.
• Singapuri-Suurbritannia juurtega Ainan Celeste Cawley omandas kuue-aastasena keemia kallakuga keskhariduse ja omandab hetkel Singapuri Polütehnikaülikoolis samal erialal teaduskraadi.
• Suurbritannias sai 1980ndatel tuntuks kümne-aastane James Harries, kes näitas telesaates osaledes oma antiikkultuuri-alaseid teadmisi. Täiskasvanuks saades läbis James soovahetusoperatsiooni ja nüüd on tema nimi Lauren. Hiljem selgus, et ta ei suutnud teha isegi kõiki keskkooli lõpueksameid.
• Terence Judd esines klassikalise pianistina koos Londoni Filharmooniaorkestriga esimest korda 12-aastaselt. 22-aasta vanuselt ehk 1979. aastal vahetult enne jõule sooritas noormees Inglismaa rannikul enesetapu, kui hüppas kaljult alla.
• Vanessa Mae tegi viiulimänguga algust viie-aastaselt ja jõudis peagi televisiooni. Ta teenis 36 miljonit naela ja 2006. aastal sai temast kõige rikkam alla 30-aastane meelelahutaja Suurbritannias.
Allikas : The Times