Ükski kolmest magamis- asendist – külili, kõhuli ja selili – ei ole riskivaba, ent turvalisimad on ämmaemandate sõnul kergelt külili- või selili-asendid.
„Paljude arvestatavate uuringutega Euroopas ja USAs on tõestatud, et imikut ei tohiks kõhuli magama panna, äkksurmasündroom on seotud kõhuli magamisega,“ märkis Eesti Ämmaemandate Ühingu presidendi Siiri Põllumaa ja lisas, et nii ei soovitata magama panna kuni 1-aastast last.
Imikut, kes end veel ise pööra (esimesel paaril kuul), soovitavad ämmaemandad magama panna kas veidi külili, et vältida toidutagasiheite sattumist hingamisteedesse või päris selili.
Kui laps hakkab end ümber keerama (umbes 3-4 kuuselt) ning end läbi une kõhuli rullib, soovitab Põllumaa lapse tagasi keerata. Vanem kui aastane laps võtab juba ise sisse kõige mugavama magamisasendi ning selle pärast pole vaja enam muretseda.
Krooksud välja!
Külilimagamise soovituse peamine argument on vältida toidutagasiheite võimalikku sattumist hingamisteedesse, mistõttu võib laps lämbuda. Külili olles on aga hingamisteed vabad ning õhuga tagasi tulnud toit ei saa hingamist takistada.
Toidu tagasiheitmine on iga lapse puhul individuaalne. „Sõltub sellest, kui hästi toiduga allaneelatud õhk krooksudena välja tuleb,“ selgitas ämmaemand. Söömisharjumused on igal lapsel erinevad ja sõltuvad imemiskiirusest, -tehnikast, piima pealevoolust jms. Mõni laps ahmib piimaga palju õhku, kuid krooksud tulevad hästi välja, teisel mitte, kolmas sööb üldse rahulikult.
Krooksude väljutamiseks soovitab Põllumaa emadel laps ikka õlale panna või lihtsalt püstises asendis hoida. Mida aga teha siis, kui laps jääb rinna otsas magama? „See ei takista last õlale tõstmast,“ vastas Põllumaa. Kui lapsele meeldib rinna otsas uinuda, võib talle pärast krooksutamist seda mõnu pakkuda ning siis oma voodisse tõsta.
Meeles tuleb hoida sedagi, et magamiskülgesid tuleb regulaarselt vahetada, muidu võib lapse kukal n-ö lapikuks muutuda.
Külili magades suureneb paraku oht, et laps veereb läbi une kõhuli. Ehk seetõttu soovitavad näiteks USA lastearstid last ainult selili magama panna.
Ameerikas peljatakse põhjendatult imikute äkksurma ohtu. Põllumaa nendib, et külili magades on kõhuli veeremise oht olemas, kuid seda on võimalik vältida.
Lapse turvatunne
Põllumaa soovitab kergelt külili magavale lapsele selja taha toeks rullikeeratud teki panna. Tekk peaks ulatuma lapse peast jalgadeni, sest nii on imikule tagatud turvalisem tunne.
Üldiselt tulebki Põllumaa sõnul jälgida, kuidas laps end magades kindlamalt tunneb. „Mida väiksem vastsündinu, seda turvalisemalt ta end tunneb, kui tekk on ümber – ehk meenutab see talle kaitsvaid emakaseinu,“ tõi ta näite.
Seega on lisaks magamisasendile oluline ka see, kui pehme või kõva on madrats, mis on voodis veel peale voodiriiete, kui soe või külm on tuba, kas voodis on lisaks lambanahk, mis on lapsel magades seljas, kas lapsele meeldib magada käed-jalad teki alt väljas või tugevasti kookonisse mässituna jne.
Turvalisuse huvides peetakse väga oluliseks, et lapse voodi madrats oleks mõõdukalt kõva, voodis ei oleks magamise ajal pehmeid mänguasju, patju ja muud sellist, et lapse pea oleks magades vaba ja ei oleks ülekuumenemise ohtu.
Sama oluline on, kas tegu on ema esiklapsega või mitte. Mitmekordsed emad teavad üldjuhul, mis on toidutagasiheide, oskavad sellistel puhkudel käituda ning usaldavad endid ja oma vastsündinut rohkem.
Esmakordsetel emadel soovitab Põllumaa eelkõige lapse söömist jälgida, krooksud välja lasta ning ta magamiseks voodisse kergelt külili või selili panna.
Sigrid Sõerunurk
Blogi
1 Comment
Pingback: Imikute äkksurma sündroom ehk miks ei tohi beebi kõhuli magada | Perekool