Kui üks tavaline neljaliikmeline perekond nagu meie oma kolib kahetoalisest üürikorterist enda neljatoalisesse, peab tahes tahtmata arvestama suuremate kommunaal- ja energiakuludega. Selleks, et rahakotti haigutavat auku ei tekiks, on kasulik järgida lihtsaid nüansse, mis lisaks raha säästmisele aitavad ka loodust hoida.
Eellugu
Kui vaadata üksikisiku elektrisäästmise olulisust looduse seisukohalt, näib see midagi kauget ja üldse mitte märkimisväärset. Olla 10 minutit ruumist ära, kustutada laes olev 60W pirn ja kokkuhoid on kogu energiatootmises marginaalne. Liiati võtab see rahakotist vähem kui ühe sendi. No milleks? Säästupirnid ja tänapäevane kodutehnika tarbivad energiat küll vähem ning jätavad mulje nagu keegi teine oleks juba energiasäästu eest hoolitsenud. Elu mugavamaks tegevaid vahendeid on aga kodudes rohkem kui veel kümmekond aastat tagasi ja neid kasutatakse pidevalt. Internetist võib leida mitmeid lugusid testijatest, kes on proovinud oma kodu elektritarbimist ohjata. Kui järgida levinud soovitusi elektri säästmiseks (va küte), on igakuine kokkuhoid ühel „tavalisel“ perekonnal vaid mõned eurod. Kuna kokkuhoiu hinnaks on sageli mugavus, siis ei nähta enese piiramisel erilist mõtet. Sellest hoolimata otsustas meie pere jälgida juba uue kodu remondi ja sisustamise juures, kuidas oleks mõistlikum ja nii õnnestus leida mitmeid kohti, kust säästa elektrit ja seeläbi nii raha kui loodust.
Soe tuba ja soe vesi
Kahtlemata on kodu ülalpidamises olulisel kohal küte. Selles osas meil valikut polnud, kuid oleme rahul alevikus sisseseatud puidujäkidega töötava katlamaja ja tsentraalse soojusega, millega kaasneb ka tsentraalne soe vesi. Oluline kokkuhoid boileri soetamise ja ülalpidamise koha pealt ning kuigi küttekuludesse on kahtlemata arvestatud pumpade ja muu tehnilise varustuse elektrikulu, on see siiski säästlikum, kui kõik kortermajad elektriküttele suunata. Soojusest rääkides on muidugi oluline, et välditaks võimalikult palju soojakadusid. Majade soojustamine ja korralikud aknad on ehituslikult tähtsad, kuid ise saame jälgida, et aknad-uksed liiga kauaks lahti ei jääks ja võimalusel reguleerida radiaatorid just parajale kuumusele.
Valgustus
Tänapäevane sisekujundus näib lausa nõudvat valgusega mängimist ning meie pikad pimedad õhtud ei jäta ka erilist valikut – läbimõeldud valgustus on oluline. Kuigi energiatarbimise seisukohalt soovitatakse laialt säästupirne, siis on mõned põhjused, miks jäime tavapäraste hõõglampide juurde. Kõige suuremaks põhjuseks on säästupirnides kasutatud elavhõbe, mis pirni purunedes (mis ei pruugi, aga võib juhtuda) lendub kiirelt ruumis laiali. Kuna elavhõbedaaure ei näe, siis on keeruline ka öelda, millal on ruum piisavalt õhutatud ning ega jääke koristusvahendite külge jäänud ole. Kahe lapse tervis on aga esmatähtis ja kuigi mõne meelest on tegu asjatu hirmuga, ei tahaks oma kodus katseid teha. Teiseks põhjuseks oli tõsisasi, et sääst ja kasutusmugavus ei pruugigi olla eriti suur. Kuigi säästupirnidele lubatakse pikka eluiga, räägib paljude kasutajate kogemus muud. Samuti ei meeldi neile pirnidele sage sisse-välja lülitamine ja lisaks võtab säästupirnil aega, et oma täisvõimsuses särada. Sisselülitades peab leppima mingi aja hämara valgustusega. Samasugust, kuid püsivat hämarust kurdetakse ka pikema kasutusaja järel. Seega – meie valik on pigem enda hoolsus lampide väljalülitamisel kui vaieldava väärtusega säästupirnid.
Kodumasinad
Kui juba uut elamist sisse seada või kodus remonti teha, võiks üle vaadata ka oma „masinapargi“. Oma kodu kööki planeerides mahtus sinna ka pere esimene nõudepesumasin. Nii lisandus küll üks elektritarbija, kuid arvestades, et nõudepesumasin suudab pesta ka öösel, kui elekter odavam, ja selle tööks pole vaja süüdata laelampi erinevalt inimtööjõust, on lõppkokkuvõttes ikka tegemist säästmisega. Vähemtähtis pole ka vee kokkuhoid. Võib öelda, et masin võtab ühes kuus sama palju vett kui eelnevalt kulus päeva või paariga. Siiani olemas olnud külmik soetati kümme aastat tagasi ja kuigi töötas korralikult, jäi see suurenenud pere jaoks lihtsalt väikseks. Uue valikul mängis taas olulist rolli energiaklass ja algselt internetis välja valitud A-klassi külmik vahetus poes kiirelt A+ klassiks. Ostuhind oli küll mõnevõrra kallim, kuid arvestuslikult teenib vahe vähem kui aastaga tagasi. Arvestades veel, et eelmine külmkapp oli B-klassi esindaja, oli energiasääst märgatav juba esimesel kuul. Olemasolevat A-energiaklassi pesumasinat ei hakanud välja vahetama ja otsustasime, et see katab meie vajadused ning on mugavalt ruumisäästlik, kuigi vahel harva tunneme puudust suurema trumliga masinast. Uued ja ökonoomsemad sai valitud ka integreeritavad pliidiplaat ja küpsetusahi. Elektri kokkuhoiu vaatenurgast soovitatakse näiteks meie pere lemmikuid krõbedaid juustusaiu teha ahju asemel hoopis võileivagrillis, sest ahju soojendamine nii lühikeseks kasutamiseks ei ole ökonoomne. Suuresti sel põhjusel haarasime kinni võimalusest soetada kahekambriline ahi, mille üks osa soojeneb kiiremini ja on just sobiv ka lühiajaliseks kasutamiseks. Keskkonna seisukohalt on muidugi raske öelda, kas mõistlikum on kasutada vananenud ja suurema energiatarbimisega, kuid korralikult töötavat elektriseadet või osta uus ja ökonoomsem. Eks kõik sõltu konkreetsest asjast ja kasutamistihedusest. Töötavat masinat ei tasu aga kindlasti prügimäele visata, vaid anda taaskasutusse (meiegi külmik kolis abistama kohalikku lasteaeda), paigutada suvilasse või leida muu kasutusviis. Kindlasti on oluline meeles pidada, et äraviskamise korral peab külmikud viima spetsiaalsetesse jäätmekogumiskohtadesse neis sisalduva mürgise gaasi tõttu. Kõige sellega oleme saavutanud olukorra, kus suurenenud on küll korteri pindalast sõltuvad kulud nagu küte, kuid elektriarve on vähenenud umbes 80 eurot aastas ja lisaks oleme võitnud ka veekulus, sest nõusid peseb nõudepesumasin ja suure vanni asemel kasutame dušinurka. Nii saame loodust säästa ja samas end mugavalt tunda suuremas kodus.
Kodumasinate energiaklassid
Suuremate kodumasinate juures kasutatakse energiaklasside tähiseid A+ (ka A+++ ja A++), A, B, C kuni G. Loogiliselt saab igaüks aru, et A ja A+ on kõige säästlikumad, kuid mida see reaalselt tähendab. Allpool on näiteks toodud külmiku aastane energiatarbimine (umbes 300l külmikud, millel sügavkülm eraldi). Elektrihinnaks on arvestatud Kodu1 pakett, mille tavaenergia hinnaks 10,05senti kWh ja mis ei tee vahet päevasel ja öisel tarbimisel.
Energiaklassid
| A++ 205kWh/a 20,60€/a |
| A+ 273kWh/a 27,43€/a |
| A 327kWh/a 32,86€/a |
| B 352kWh/a 35,38€/a |
Energiakulu oleneb konkreetsest mudelist ja ka firmast. Näiteks ühe firma B-klassi toode võib tarbida vähem kui teise A-klassi oma. Nimetatud tarbimisnäitajad on saadud üldiselt ööpäevase katsega ideaaltingimustes.
Mõned levinud säästunipid
- Kasuta pliidiplaadile sobivas suuruses keedunõud
- Keedunõu peal kasuta kaant, see vähendab energiakulu kuni 4 korda
- Lülita pliit välja veidi enne toidu valmimist
- Nõudepesumasin pane tööle, kui masin on täis
- Pesumasin võtab kõige rohkem energiat vee soojendamiseks, kasuta madalaid temperatuure
- Ära aseta külmkappi küttekeha vahetusse lähedusse
- Keeda veekeetjas just nii palju vett kui parajasti vajad
- Keera boiler madalama temperatuuri peale
- Eemalda pistikutest telefoni ja arvutite laadijad, kui neid ei kasutata
- Lülita kodutehnika täiesti välja
- Näiteks telekas võtab ka siis elektrit, kui on puldist välja lülitatud
Tõsiasi
Ühe inimese või perekonna säästunipid ei too suures plaanis erilisi muutusi. Samas – kui samal moel hoiaks kokku kortermaja trepikoja korterid või koguni terve maja, oleks sääst märgatavam ja loodusele tehtud teene tunduvalt suurem.
Kuidas elektrit toodetakse?
Eesti elekter tuleb 96% ulatuses põlevkivist, mille kaevandused ja jäätmehoidlad võtavad enda alla 450km2 ehk peaaegu kolm Tallinna linna suurust maatükki. Eesti põlevkivivarudest on kasutatud umbes 1 miljard tonni ja erinevatel hinnangutel on alles 1-2 miljardit tonni. Arvestades, et aastas kasutatakse elektritootmiseks 15 miljonit tonni põlevkivi ja energiatarbimine üldiselt kasvab, saaks samal moel jätkata veel umbes 100 aastat. Kaevandused mõjutavad põhjavett, energiatootmine toodab suurtes kogustes õhku saastavaid ühendeid ja tekitab jäätmeid rohkem kui ükski muu tööstusharu Eestis. Seega on oluliseks küsimuseks, kuidas põlevkivist energia tootmisel tekkinud aheraineid ja tuhka mõistlikult ja keskkonnasäästlikult kasutada. Seetõttu on Eesti Energia üheks oluliseks suunaks alternatiivsete energiaallikate tähtsuse suurendamine. Nn rohelise energia allikateks on Eestis vesi ja tuul. Tuulepargid on meil üha levinumad, kuid neist ei piisa, et katta kogu Eesti energiatarvidus. Hüdroelektrijaamade rajamist ei soodusta meie jõgede rahulik iseloom. Tehnoloogia aga areneb iga aastaga ja küll leitakse parimad variandid keskkonnasõbralikumaks elektritootmiseks, kuid senini võiksime pisutki mõelda, kuidas säästa loodust ja oma rahakotti sellega, mida ise saame muuta.
Allikas: www.energia.ee