Lapsevanem

Minu, sinu ja meie lapsed

Minu, sinu ja meie lapsed

Abielulahutusi on Eestis palju. Kui palju vabaabielulisi suhteid puruneb, ei oska keegi öelda. Kui tegu on lastetu paariga, saavad mõlemad lihtsalt oma teed minna ja uusi suhteid sõlmida. Kui aga asjasse puutuvad ühised lapsed, saavad mõlemad pooled järgmisse suhtesse kaasa endise partneri laste ema/isa rollis ja lapsed omakorda rohkem vanemaid, kes vähem või rohkem nende kasvatuses rolli mängivad.
Kes ei teaks muinasjutte kurjadest võõrasemadest ja tõrjutud kasulastest. Reaalses elus ehk jaanuaris lapsi maasikale ei saadeta, kuid suheteprobleemid “kaasavaraga” peredes pole just haruldased.
Osapoolte hirmud
Olenevalt perekonnast lahendatakse laste elukoht, külaskäimised ja suhtlemisvõimalused erinevalt. Naine ja mees ei ela enam koos, kuid emaks ja isaks jäävad nad ikka. Kui nad astuvad uutesse suhetesse, võivad tekkida probleemid.
Endise elukaaslase vaatenurk
Leidis uue. Loodetavasti ei teki probleeme lastele elatise maksmisega. Kas mees/naine võrdleb teda minuga? Kas uus partner lubab lastel mõlema vanemaga suhelda? Äkki uus naine/mees meeldib lastele minust rohkem? Mis siis, kui neil ühised lapsed peaks tulema?
Aktsepteeri partneri uut suhet. Oma hirmudest räägi endise partneriga – kui olete siiani saanud probleemideta lastekasvatamisega kaasnevaid kohustusi jagada, peaksite saama ka edaspidises kokkuleppele. Ära kasuta lapsi manipuleerimisvahendina. Samuti ei pea lapsed teadma kõigist täiskasvanutevahelistest probleemidest – väldi teise vanema ja tema uue partneri halvustamist selja taga.
Uue partneri vaatenurk
Partneri lapsed elavad eksi juures – no hea küll, lapsed vajavad isa/ema, kuid tahes-tahtmata peab suhtlema ka teise vanemaga. Mees toetab majanduslikult oma lapsi – samas kuluks see raha endalgi ära. Lapsed jälle siin, tahan oma kallimaga omaette olla. Partneri eks luurab laste abil meie elu ja äkki tahab meid koguni lahku ajada.
Aktsepteeri partneri minevikku. Lapsed vajavad isa/ema, ära tee partnerile takistusi kohustuste täitmisel. See ei tähenda samas, et peaksid oma vajadusi tagaplaanile suruma – kõik on kokkulepete küsimus. Püüa kontrolli all hoida armukadedust ja samuti – ära lahka täiskasvanute suhteprobleeme laste kuuldes.
Laste vajadused
Laps vajab mõlemat vanemat. Kui vanemad on otsustanud lahku minna, satub laps suhtepuntrasse, millega toimetulemiseks vajab ta lähedaste täiskasvanute abi. Lapsed kipuvad vanemate lahkuminekus süüdistama ennast. Kinnitage, et see pole nii. Parem rääkige ise, kui et lasete lastel eksklikke põhjusi ja seoseid ise välja mõelda. Ärge unustage, et emaks ja isaks jääte alatiseks – seega peab teie edasine käitumine olulisel kohal hoidma laste huve.
Vanema uus kaaslane – sõber või vaenlane?
Kui mehe-naise suhtes figureerivad ka kummagi poole lapsed, oleneb kõigi läbisaamine just täiskasvanutest. Ärge sisendage lastesse negatiivseid emotsioone ühegi osapoole vastu ja toetage hästitoimivaid suhteid. Kuulake lastes tekkinud hirme, muresid ja trotsi. Ärge sundige suhtlema või veel vähem positiivseid tundeid tundma, vaid andke aega. Uus kaaslane ei tohiks püüda asendada lapse ema/isa, kuid võib omalt poolt täiustada lapse maailmapilti. Kui ei teki suurt poolehoidu ja kiindumust lapsesse, piisab aktsepteerimisest. Peamine on meeles pidada, et laps ei ole süüdi vanemate lahkuminekus ja teistes segastes suhetes.
Pange piirid paika
On täiesti olemas perekondi, kus lahkuläinud paar suhtleb ka pärast uute kaaslaste leidmist väga sõbralikult ja tihedalt. Siiski on see pigem erand. Reeglina ei ole lihtne olla suhtes, kuhu kuuluvad ka kummagi poole endine partner ja lapsed. Kahtlused ja hirmud on kerged tekkima eriti juhul, kui pole paika pandud suhtlemise piire. Viimased peaksid sündima kõigi osaliste koostöös, arvestama kõigi vajadusi ja kohustusi ning lähtuma palju laste heaolust. On nemad ju sageli süütud kannatajad.
Minu, sinu, meie lapsed
 Veri on paksem kui vesi, ütleb vanasõna. Sellest hoolimata ei tohiks ühes peres kasvavate laste vahel vahet teha. Reeglid, kohustused ja õigused on kõigil hoolimata, kes on nende bioloogilised vanemad. Vältige ka külaskäivate laste ülehellitamist asjade ja privileegidega. Pole oluline, et teie lapsekasvatamisvaated 100% teise lapsevanemaga ühtiks, kuid lubamise-mittelubamise piirid peaks ikka lapse heaolu ja tervist silmas pidama. Kuulake ära lapsepoolne “aga ema/isa juures teeme nii…”, kuid tegutsege nii nagu teie olukorras parem. Erinevates keskkondades ja seltskondades on erinevad reeglid ja sellega harjumine tahab aega, kuid pole võimatu.
– anna lastele aega harjuda– sina oled täiskasvanu, suhete suunamine ja probleemide lahendamise algatus võiks tulla sinu poolt– arvesta laste heaolu ja ära püüa läbi laste eksile kätte maksta– vanema uus partner ei asenda ema/isa, kuid võib anda omapoolse panuse lapse maailmapilti
– aktsepteeri oma partneri endist elu
– pange paika piirid arvestades kõigi osapoolte vajadusi ja kohustusi
– lastel on õigus mõlemale vanemale
– ärge kiskuge lapsi omavahelistesse tülidesse

Lisa oma kommentaar