Kui Te pole just oma postkastile pannud kleepsu „Ainult tellitud post!“, võib selles täheldada iga nädal kerget ummistust, kas pole. Enne, kui rämpspost minema visata, võiks sellest välja noppida väärtuslikumad leiud ja lapsega koos arendavaid mänge mängida.
Rämpsposti hulka kuuluvaid tootetutvustusi jms saab päris edukalt ära kasutada. Allpool kirjeldatud tegevused sobivad eelkõige kaheaastaseks saama hakkavatele väikelastele.
1. Väikelapse tarbeks võib välja lõigata pilte, kleepida need papitükkidele või paksemale paberile, augustada, ühendada kasvõi paelaga ning ongi valmis raamat, mida laps saab sirvida. Päris väikestel arendab raamatu sirvimine nii randme kui sõrmede tööd.
2. Mängida ja sõnavara või isegi lugemisoskust arendada saab ka. Näiteks võib kataloogidest otsida mööbliesemete pilte, need kleepida, vanemate laste jaoks trükitähtedega esemete jms nimetused juurde kirjutada. Seejärel näidata lapsele pilti ja paluda tal kodus üles otsida sama mööbliese ja seda endale näidata. „See on kapp. Näita, kus on sinu kapp!“ jne. Sama käib riideesemete jms kohta. Niisamuti võib toimida puuviljadega, mis kodus hetkel olemas on. Näidake lapsele banaani pilti ja seejärel asetage selle kõrvale päris banaan. Rääkige nendest. Seda mängu mängides paranevad ka lapse keskendumis- ja mõtlemisvõime.
Lugemisoskuse arendamiseks võib teha ka kahed kaardid – ühel sõna, teisel pilt. Teie võtate kaardi sõnaga, näitate seda lapsele ja nimetate ning seejärel palute lapsel vastav pilt teiste hulgast üles otsida ja endale ulatada .
3. Kellel rohkem viitsimist, võib valmistada mõnusa vihiku äraarvamismänguks. Selleks sobib näiteks väike A5 formaadis spiraalmärkmik. Lehe paremale küljele tuleb kleepida pilt, vasakpoolne ilma pildita leht seejärel horisontaalselt umbes 5 cm laiusteks ribadeks lõigata. Kui nüüd hakata neid ribasid ükshaaval parempoolselt pildilt eemaldama, tekibki mõistatamismoment – umbes nagu puzzles. Laps saab ära arvata, millega või kellega on tegemist. Kui kõik ribad on ühel pool, võib näha, mis oli pildil tegelikult kujutatud, ja sellest lapsega vestelda.
4. Lapse jaoks võib ajakirjadest välja lõigata fotosid, kus inimeste nägudel avalduvad erinevad tunded (kurbus, rõõm, üllatus, pingutus). Seejärel võib paluda lapsel rääkida, miks inimene on just sellise näoga, mida ta pildistamise hetkel tunda võis. Niisugune tegevus on väga kasulik väikelapse emotsionaalse intelligentsuse ja suhtlemisoskuse arendamiseks. On oluline, et lapsed väljendaksid emotsioone vabalt , seega võib koos lapsega pildil kujutatut järele teha – nutta ja naerda, pahane olla.
5. Kui lõigata välja hulk köögi- ja puuvilju, võib suuremale paberile joonistada inimese näo kuju või lihtsalt ümmargune ring ja lasta sinna peale antud viljadest nägu kleepida (banaanid, apelsinid, kurgid jmt sobivad selleks imehästi). Laps mõtleb loovalt, millest võiks teha silmad, kulmud, nina, suu. Tulemus võib olla väga vahva ja selle võiks kööki või lapse tuppa seinale riputada.
6. Memoriin on lõbus mäng, mida saab mängida kogu perega. Kasutada võib mõnda vana kaardipakki või papitükke. Iga eset, puuvilja vmt kleepida kaks. Paare võib olla nii palju, kui ise tahate – nooremate laste jaoks vähem, vanemate tarbeks rohkem. Seejärel asetage valminud memoriinikaardid pildiga allapoole ja mäng võib alata! Kordamööda keeratakse kaarte kahekaupa ümber, seejuures jäetakse hästi meelde, kus mingi pilt paikneb. Võitja on loomulikult see, kes saab enda kätte kõige rohkem paare. See mäng arendab lapse mälu ja võib öelda, et lastel on üsna suured võidušansid, kuna nad on ikka väga taibukad.
7. Voltimine on samuti tore ajaviide. Päris pisikesed võiksid proovida paberit pooleks murda ja seejärel murdekohta siluda kätega, vanematega saab koos voltida mütse-lennukeid ning lõbu on laialt. Kellel origami-oskused käepärast, võib näidata, kuidas midagi keerukamat valmis voltida.
8. Tasakaalu arendamiseks võib põrandale rämpspostist kleeplindi abil sirge või käänulise tee meisterdada ja julgustada last seda mööda käima. See mäng sobib lastele alates 21. elukuust. Rämpspostirada võib siksakitada läbi terve korteri ning seda mööda saab käia kogu pere.
9. Kui teil on kodus iseliimuvat paberit, võite valmistada väikelapsele kleepiva aluse. Liimige iseliimuv paber paksema ja suurema papitüki külge (umbes põrandamati suurune võiks see tahvel olla) ning eemaldage paberilt kate. Nüüd on see liimuv pind, millele laps võib kleepida erinevatest ajakirjadest välja lõigatud pilte. Pildid võiksid olla ühesuguse teemaga ja valitud näiteks vastavalt aastaajale. Selline tegevus arendab peatselt paariaastaseks saava lapse käeosavust.
10. Kindlasti pakub lapsele suurt lõbu kollaaži valmistamine. Selleks on vaja ikka jälle rämpspostist välja lõigatud pilte, aga lisaks võib olla ka nööri- ja lõngajuppe, sulgesid, nööpe, ubasid ja erinevaid seemneid. Loomulikult vajab see tegevus vanema hoolikat tähelepanu. Liimimiseks sobib liimipulk. Lauale tuleks laotada suurem leht paksemat paberit või pappi. Esmalt võiks vanem ise ühe asja liimiga määrida ja paluda see lapsel papile kleepida. Seejärel saab laps valida asju, mida kollaažile lisad ja näidata, kuhu neid paigutada. Kui hoolikalt jälgite, võib laps ise ka liimi määrida ja pilte ning muid asju kleepida. Kollaaži valmistamine arendab lastes loovust ja loomulikult ka käe peenmotoorikat.
Mõni nendest mängudest nõuab päris mahukat ettevalmistustööd, kuid ühes võib kindel olla: kõik need tegevused pakuvad rõõmu ja süvendavad lähedustunnet, mida tekitab lapsega koos veedetud aeg.
Lõbusaid rämpspostimänge kõigile peredele!
Mängud