Tervishoid

Ohumärgid võimalikust puudest

Puudega laps. Foto: Dreamstime / Tomasz Markowski

Kuidas võimalikult varakult ära tunda, kui lapsel on mingi puue? Alljärgnevalt autismi, lastehalvatuse ning kuulmis- ja nägemiskahjustuse sümptomitest. Kahtluste korral konsulteeri kindlasti ka arstiga.
Autism
Autism on neuroloogiline häire, mille tõttu on lastel raskem teistega sotsialiseeruda või suhelda. Autismi põdevatel inimestel on keeruline teistest aru saada ning nad võivad erinevatele aistingute stimuleerimistele liiga ägedalt või vastupidi liiga vähe reageerida.

Autismile viitavad lapse puhul järgmised sümptomid:

  • Laps naaldub tahapoole, et puudutust vältida
  • Raputab või taob pead
  • Veel esimese eluaasta lõpul ei lalise ega ole 16. elukuuks ühtegi sõna öelnud
  • Kui talle sõrmega osutades mõnd objekti näidata, ei vaata sinna või ei osuta järgi
  • Ei hoia püsivalt silmsidet
  • Ei ürita eriti suhelda
  • Areneb keeleliselt, kuid siis lõpetab rääkimise
  • 18. elukuuks ei mängi veel kujutlusvõimet nõudvaid mänge

Tserebraalparalüüs e tserebraalne lastehalvatus
Tegu on neuroloogilise häirega, mis mõjutab lihaste tööd. Motoorsete liigutuste kahjustuse ulatus varieerub kohmakusest või kergest lonkamisest kuni vajaduseni ringiliikumiseks ratastooli kasutada.

Mõnedeks varajasteks sümptomiteks on:

  • Hilinenud motoorne areng, sh ümber keeramine, istumine, roomamine või kõndima hakkamine
  • Lihased on kas üleliia lõdvad (madal lihastoonus) või liiga kanged ja pinges (kõrge lihastoonus)
  • Halb liigutuste koordinatsioon
  • Püsivad vastsündinutele omased refleksid

Kuulmiskahjustus
Kolmekümnel lapsel tuhandest on teatud tüüpi kuulmiskahjustus. Selle varajane avastamine on äärmisel oluline.

Peaksid lapse puhul halvemat kuulmist kahtlustama, kui laps:

  • Ei reageeri järskudele tugevatele häältele või mürale
  • Ei keera pead sinu poole, kui temaga räägid
  • Kuuendaks elukuuks ei kooga ega lalise
  • On aeglase keelelise arenguga
  • (Eestis tehakse vastsündinutele kuulmis-skriininguid)

Nägemiskahjustus
Nägemiskahjustuse ulatus varieerub osalisest nägemisest (selleks on igasugune nägemiskahjustus, milleks on tarvis spetsiaalseid harjutusi teha) täieliku pimeduseni. Spetsialistid soovitavad silmi kontrollida vahetult peale sündi, kuuekuuselt, enne kooli minekut ja edaspidi koolis käiva lapse puhul regulaarselt.

Nägemiskahjustusest annavad märku:

  • Tavapärase silmavaate muutumine
  • Pidev silmade kõõritamine (NB enamik beebisid kõõritab silmi esimese kuue elukuu jooksul)
  • Kissitab ja sulgeb üht silma
  • Pilgutab või hõõrub silmi sageli
  • Üks silm vaatab veidi teises suunas
  • Halb vaatamise-puudutamise koordinatsioon

Mida teha
Kui kahtlustad, et lapsel võib olla puue, räägi sellest kindlasti oma pere- või lastearstile. Räägi ka teiste perekonnaliikmete ja lapsehoidjaga, kes lapsega sagedamini kokku puutuvad. Kas lapsehoidja, sugulased või sõbrad on lapse arengu pärast mures?
Siiski, usalda ka oma instinkte. Lapsevanemad teavad sageli intuitiivselt, kui nende laste arenguga ei ole kõik korras.
Allikas: www.discovery.com

Write A Comment