Blogi

Mitmike kasvatamisega kaasnev stress ja selle leevendamine

Esmalt on oluline mõista stressi olemust.

Kuigi mitmike suured nõudmised muudavad vanemad stressile eriti vastuvõtlikuks, on täiesti võimalik oma mitmekordsete kohustustega ka tervislikult toime tulla.
Esmalt on oluline mõista stressi olemust. Eelkõige on stress füüsiline, vaimne ja emotsionaalne pinge, mille kaudu annab organism märku oma kurnatusest. Mitmike emad kogevad sageli oma laste vastu samaaegselt nii viha kui armastust ning see tunnete konflikt võib juba olemasolevaid pingeid veelgi süvendada. Ebatavalised pole üheaegselt esinevad viha, väsimus, kurbus, süütunne, depressioon ja enesehaletsus.
Kuigi isad ei pruugi seda niimoodi välja näidata, puudutab stress ka neid. Mitmike isad tunnevad end sageli hüljatuna ja mõningal määral armukadena, sest varasemalt neile osaks saanud tähelepanu on nüüd täielikult lastel. Tihti nähakse pääseteed töö tegemises, sest pikad päevad kontoris võimaldavad kodusest hullumajast puhata. Kuigi mees võib näha selles lahendust enda jaoks, vajab kodus üksinda suure pinge all rügav naine rohkem abi kui kunagi varem.
Olenemata stressi konkreetsest põhjusest või väljundist tunnevad mõlemad vanemad tihti väsimust ja vähenenud enesehinnangut, mis muudab stressi leevendamise veelgi raskemaks. Samas on oluline mõista, et kõik need reaktsioonid on normaalsed. Veelgi olulisem on arendada välja oskused oma topeltkoormat kergendada.
Füüsiline stress
Esimestel kuudel ja nädalatel on vanemate füüsilise stressi põhjuseks peamiselt une- ja trennipuudus ning ebaregulaarne söömine. Isegi kui uneaega jagub, väsitab ööpäevaringne söötmine, kantseldamine ja koristamine tohutult, eriti kui peres on veel lapsi. Mida sellises olukorras teha?
See ei ole küll imeravim, kuid esimese asjana peaks värske mitmike ema leidma endale abilise, olgu selleks siis sõber, sugulane või lapsehoidja. Pea meeles, et abilisel on sind lihtsam aidata, kui määrad talle konkreetsed ülesanded, näiteks ühe lapse toitmise, vannitamise, jalutama viimise, poes käimise,köögi koristamise või toidu valmistamise.
Kui sa oled unustanud, mida tähendab öine rahulik uni, kasuta võimalust päeva jooksul tekkivatel vabadel hetkedel tukastada. Kuigi lastega ühel ajal magades kaotad sa võimaluse ‚vajalikud asjad ära teha‘, taastad sa sellega oma energiavarusid.
Soovitatav on süüa sageli, kuid väikestest kogustes. Väga tervislikeks suupisteteks on juust, toored aed- ja puuviljad, täistervavõilevad, muna ja supp.
Kindlasti ei tohi oma energiat ammutada kohvist, kokakoolast ja kõrge rasva- ning suhkrusisaldusega rämpstoidust. Piisav vitamiinivaru (eriti vitamiin B) aitab samuti stressi vähendamisele kaasa. Pea meeles, et toidulisandid ei aseda tasakaalustatud toitumist!
Väsimuse korral ei pruugi mõte trennist sind vaimustada, kuid regulaarne kõndimine, jooksmine, jooga, ujumine, jalgrattasõit või aeroobika tagavad sulle hädavajaliku energia. Suurepäraselt aitab stressi vähendada ja energiat säilitada ka mediteerimine. Vali endale meelepärane spordiala, mida sa naudid, sest kohustusena tundub trenn enesetunnet ei paranda. Eelkõige on eesmärgiks siiski lõõgastumine, mistõttu on oluline seada endale ka mõistlikud eesmärgid. Püüa leida enda jaoks aega iga päev või iga nädal ja peagi märkad, kuidas sinu väsimus väheneb, söögiisu paraneb ja energiatase tõuseb!

Emotsionaalsed probleemid

Vanemad reageerivad kurnatusele ja laste kasvavatele nõudmistele sageli depressiooni, ärrituvuse ja jõuetusega.
Ennekuulmatu pole seegi, kui mitmike vanem, kes eelduste kohaselt peaks kogu aega kõigi oma laste vastu sügavat armastust tundma, kogeb süüdlaslikku soovi omada vaid ühte last.
Vaimsele stressile pretendeerib ka naine, kes on loonud endale kujutluse Superemast. Telekast nähtud Superema võib kõigi kriisidega suurepäraselt toime tulla, kuid päriselus on selliste ootuste tagajärjeks katastroof, eriti mitmike puhul.
Kui mitmike nõudmised löövad sassi ema kindlaksmääratud ja efektiivse päevaplaani, võib ta hakata kergesti lapsi süüdistama. Kui tema arusaam tublist emast hõlmab organiseeritust ja kontrolli kõige üle, võib haarde lõdvendamine tekitada tunde, et ta on kaotanud osa oma isiksusest.
Ebareaalsete ootuste kohandamine reaalsusega võib aidata ülakirjeldatud emotsionaalset stressi kõvasti kergendada. Kui oma piiride tunnetamine võib esmalt läbikukkumisena tunduda, on selle oskuse lihvimine mitmike kasvatamisel hädavajalik.
Igasuguse emotsionaalse stressi korral on oluline leida aega enda jaoks, väljaspool toitja, koka ja majapidajanna ametit. Niipea kui lapsed ja vanemad harjuvad üksteisest eemal olema, tuleks korraldada üksteisest eraldi olemise aega. Siinkohal saavad appi tulla sõbrad-sugulased või võimaluse korral ka lapsehoidja, kes saaksid samal ajal lapsi hoida.
Suureks kergenduseks on ka see, kui keegi teine vahelduseks sinu eest hoolitseb. Hea tunde võib tekitada regulaarne massaaziz või ilusalongis käimine. Sama tulemuse annab see, kui kodus või restoranis toit sinule ette tuuakse. Enese poputamine ei vaja õigustamist, eriti kui sa ise pead igapäevaselt mitme väikese (ja suure) inimese vajadusi rahuldama!
Paljud mitmike vanemad on suutnud jääda mõistuse juurde tänu paindlikkusele, huumorimeelele ja oskusele paluda abi. Sõprade, perekonna, mänguringide, lastehoidjate ja tugigruppide toetus hoiab vaimselt ja füüsiliselt tervena. Sageli pakub kergendust ka teiste vanematega rääkimine ja kogemuste vahetamine. Kuigi probleemid on perekonniti erinevad, leiab suurt lohutust teadmisest, et sa ei ole üksi.
Keskkondlik surve
Kuigi lapsevanemaks olemisega kaasnev keskkondlik stress ei pruugi avalduda füüsilises väsimuses, on ka sellel oma lõiv. Uue ilmakodaniku sünniga muutub senine eluruum kitsamaks, müratase tõuseb märgatavalt ja ühtki asja ei saa teha otsast lõpuni, ilma, et vahele ei segataks. Isegi maakohas valitsev vaikus võib tunduda ängistavana, kui lähim maja asub 20 km kaugusel. Korrutades selle stressi mitmega, pole imestada, et mitmike vanemad surve all murduda võivad.
Õnneks on mitmeid neist stressoritest aga kontrollitavad. Vahelesegamist saab vältida telefoni välja lülitamisega. Samuti ei pea päevast päeva mängima telekas – oma probleemidega vaeveldes ei ole vaja koormata end maailmahädadega. Et sa maailmast päris ei eralduks, vali just sinule sobiv aeg, et end maailmas toimuvaga kurssi viia.
Katastroofi-ohtu võivad suurendada mõned täiesti väikesed pisiasjad, näiteks rippuv telefonijuhe, sisselülitatud triikmasin ning teravad esmesed ja mürgised vedelikud.
Üks võimalus selliseid ohte vähendada on eelmine tegevus enne uue alustamist lõpule viia.
                                                                                          Majanduslik koorem
Mitmikega kaasnevad ka suuremad väljaminekud.

Majanduslik surve pingestab mitmike vanemate elu veelgi, sest on selge, et ühe lapse kuludega kahte või kolme üleval ei pea. Samas saab olla säästlik, kui ostate lastele esialgu ühe voodi ning soetate kasutatud mööblit ja riideid, tehes vahetust näiteks teiste lastevanematega. Loomulikult on asju, mille pealt kokku ei saa hoida ja mida tuleb osta igale lapsele.
Lapsehoidja palkamine on kulukas ja tülikas, osutudes eriliseks probleemiks just neile naistele, kes tahaksid tööle naasta. Dilemma on suur: lisaraha kuluks väga ära, kuid kokkuvõttes ei pruugi see end täielikult õigustada ja lõppude lõpuks on emme ka kodus asendamatu. See on naise jaoks oluline küsimus ja sellepärast on eriti tähtis, et partner siinkohal võimalikult toetav oleks.
Mõistlikku otsust on sellises olukorras raske leida, kuid teinekord aitab lahendust leida ka reaalne finantsplaneerimine. Esimese sammuna peaks kaaluma, kas teenitav palk kaalub üles kõik muud kulud, kaasa arvatud perekonnaliikmetele põhjustatava stressi.
Olenemata sellest, kas ema käib tööl, põhjustab enim vaidlusi kodutööde ja laste eest hoolitsemise jagamine. Samas on ka siinkohal oma koormat vähendada, koostades üksikasjalik nimekiri tegemist vajavatest asjadest. Pane kirja kõik tegevused alates poes käimisest ja koristamisest kuni laste söötmise ja koeraga jalutamiseni. Arutage nimekiri perekonnaliikmetega läbi ja laske igaühel valida nende võimetele vastavad ülesanded. See annab võimaluse saada ülevaade asjadest, mis on tehtud ja tagab ka kohustuste võrdse jaotamise.
Samuti on suurepärane stressi vähendaja kiitus ja tunnustus, mida on vaja olenemata selle avaldumise vormist või perekondlikest rollidest. Siiras ‚aitäh‘ mõjub öises vahetuses rügavale lapsevanemale paremini kui kriitika, isegi kui lapsed kell kolm öösel ikka veel päris rahunenud pole. Loomulikult tuleb ette hetki, mil abi ei paista olevat ka kõige parematest nõuannetest, kuid stressi puhul ongi eelkõige oluline teineteisega arvestada ja üksteise pingutusi tunnustada!
17 soovitust meelerahu säilitamiseks

Toimi järgnevalt:

1. Palu abi sõpradelt, sugulastelt, lapsehoidjalt ja teistelt mitmike vanematelt.
2. Maga igal võimalusel
3. Toitu tervislikult
4. Tee regulaarselt trenni. Proovi kõndimist, jooksmist, ujumist, joogat, aeroobikat, tantsimist või midagi muud, mis sulle naudingut pakub
5. Leia enda jaoks iga päev/iga nädal aega
6. Sea endale realistlikud ja paindlikud eesmärgid
7. Lõpeta käsilolev ülesanne enne ära kui uuega alustad
8. Otsi abi nõustajalt
9. Usalda iseennast
Mida mitte teha:
1. Ära isoleeri end maailmast.
2. Ära süüdista stressi tekkimises ennast ega oma partnerit.
3. Ära püüa mängida Superema, kes kõigega toime peab tulema.
4. Eelista tõhusust lõbule ja naudingule
5. Kasuta endale võetud aega
6. Ära eelda, et sinu vajadustele vastatakse ilma, et sa selleks soovi oleks avaldanud
7. Ära otsi lohutust alkoholist või meelemürkidest
8. Ära anna alla!
Allikas: IVillage.co.uk

Write A Comment