Rasedus

„Millal siis pisiperet oodata on?“

Iga naise elus tuleb kord aeg, mil terve maailma hakkab huvi tundma beebiplaanide vastu. Kõrvalseisjad võivad pidada enda õiguseks küsida isiklikke küsimusi igasuguse häbitundeta.

Lapseootus

Vastavalt eluetapile on need küsimused umbes sellised:
• Vallaline naine: Kas sul poiss-sõber ka on?
• Hõivatud, kuid siiski vallaline naine: Kas suhe on tõsine?
• Pikaajalises suhtes naine: Millal pulmad teete?
• Värskelt kihlunud naine: Kas olete kuupäeva paika pannud?
• Abielus naine, ilma lasteta: Kas olete juba lastele mõelnud?
• Abielus naine, lapsega: Kas ta on su ainus laps?
• Abielus naine, ühe kuni viie lapsega: Kas sul on plaanis veel lapsi saada?
Hakates esmalt tõsisemalt pisiperele mõtlema, võib unistus tulevasest lapsevanema rollist sind niivõrd vaimustada, et tahad iga rasestumiskatset kõigiga jagada.
Aja möödudes võib aga juhtuda, et asjad ei suju nii libedalt ja tasapisi võivad ka kõige heasoovlikumad küsimused vähemal või suuremal määral haavama hakata. Äkitselt saab sinust justkui kõmuajakirjanduse poolt ahistatud kaanestaar, kellelt soovitakse vastust vaid ühele küsimusele: „Millal siis lapsed tulevad?“
Planeeri pikalt…aga arvesta ka lühema ajaga
Keegi ei tea, kaua rasestumine aega võib võtta. Mõni naine, kes on aastaid erinevate naistehädadega võidelnud, on surmkindel, et ta ei jää kunagi rasedaks. Sellised naised avastavad tavaliselt kuu pärast rasestumisvastaste vahendite ärajätmist, et nad on lapseootel.
Siis on suurepärases füüsilises vormis naised, kel tsükkel töötab kui kellavärk, kuid kellel võib minna aastaid, enne kui testil soovitud triibud kätte saadakse. Loo moraal? Kui asi puudutab viljakust, ei saa arvestada mingisuguse seaduspärasuse ega loogikaga.
Kui kuulud sellesse „see-on-palju-raskem-kui-ma-arvasin“ rühma, võib suureks abiks olla suhtumise muutmine. Esialgu võivad pidevad küsimused lapsesaamise kohta sind tüüdata, kuid ajapikku õpid olukorda läbi huumoriprisma vaadates vastama, et jaa, me proovime last saada ja see on kogu protsessi parim osa.
Mööduvad mõned kuud ja inimeste järjepideva huvi tõttu tunned, et oled läbi kukkunud. Uudishimulikud küsimused tekitavad masendust ja tahtmist koduseinte vahele tõmbuda, et väljuda sealt alles siis, kui sul lõpuks ka häid uudiseid on teatada.
Möödub aeg ja nõrgast abitust kassipojast sirgub Rambo. Sa mitte ainult ei oota neid küsimusi, vaid loodad väga, et kohtaksid seda ninakat naabrimutti ja saaksid ta oma (juba eelnevalt valmis mõeldud) vastusega piinlikkusest pahviks lüüa.
Küsimus: Millal siis last on oodata?
1) Ei olegi. Ma olen viljatu.
2) Tõenäoliselt mitte kunagi. Mu abikaasat vaevavad erektsiooniprobleemid.
3) Asume kohe asja kallale, niipea kui mu elektrišokiravi lõpeb.
4) Ei olegi. Mõtlesime selle asemel hoopis paadi osta.
5) Oleksime peaaegu tegema hakanud, aga siis veetsime päeva teie lastega ja mõtlesime ümber.
Hoolimata sellest, kas olete üritanud juba kaks kuud või kaks aastat, on oluline järele mõelda, kellega ja kui palju sa oma muremõtteid jagada soovid

Kuigi sinu kujutletud vastused võivad tunduda karmid ja enamikes olukordades ilmselgelt ebasobivad, on ometi tore neist fantaseerida, kas pole? Tegelikkuses tuled nende lõputute küsimustega kõige paremini toime siis, kui endale plaani koostad.
Ootamatute ja teravare isiklike küsimuse peale on kerge haavuda. Pole ime, kui järgmisel hetkel jagad kolleegiga üksikasjalikult muret oma laiskade munasarjade üle. Ja seda kõike lõunasöögi järjekorras seistes.
Hoolimata sellest, kas olete üritanud juba kaks kuud või kaks aastat, on oluline järele mõelda, kellega ja kui palju sa oma muremõtteid jagada soovid. Mõnedel inimestel ongi kombeks isiklikke küsimusi küsida, aga see ei tähenda, et sina neile vastama peaksid.
Selle asemel, et kahetseda isikliku elu üksikasjade kogemata väljarääkimist, käsitle antud teemat täpselt nii palju nagu sulle sobib.
Viljastumisprotsess võib võtta kuid, isegi aastaid. Jääb vaid loota, et sa ei pea kokku puutuma viljatusraviga. Kuidas käituda, kui see võimalus siiski päevakorda tõuseb? Sellises olukorras on kõige parem otsida tuge, mida tihti suudab pakkuda lähedane sõber või pereliige.
Võimalik, et ta pole kindel, kuidas sind täpselt aidata, seega haara ise initsiatiiv ja selgita, mida ta sinu jaoks teha saab. Vahet pole, kas soovid oma muret üksikasjalikult lahata või rääkida linnulennult oma viimase aja üleelamistest, pea meeles – need inimesed elavad sinu pingutustele südamest kaasa.
Tegemist on tundmatu maaga nii sinu kui teiste jaoks. Ära unusta – selline olukord on ainult ajutine! Juhindu alati oma sisetundest. Isegi kui tunned, et pead ükskord selle ettevalmistatud sapise vastuse välja käima, võid kindel olla, et enam ei pea sa nende tülikate küsimuste pärast muretsema.

Lisa oma kommentaar