Mida vajab Sinu beebi 9 kõhukuu jooksul?

Eriti oluline on loote aju ja närvirakkude areng – selleks kulub umbes viiendik ema toidust saadud energiast, kirjutab ajakirjas Pere ja Kodu Mai Maser ning annab nõu, kuidas raseduse ajal toituda.
Kahele inimesele, emale ja arenevale lootele suunatud jõud ja energia tuleb täisväärtuslikust toidust, liikumisest ning rõõmsast meeleolust.
Loode vajab täiendavaid toitaineid ja selleks peab tulevane ema sööma mitmekülgselt. Samas ei maksa toiduga liialdada. Raseduse esimesel trimestril ehk alguskuul piisab tavalisest toidust, pigem suurendada vitamiinide- ja mineraaliderikast toitu ehk puu- ja köögivilju.
Alates 4. kuust on lisaenergiat vaja päevas umbes 300 kcal (see on võrdne näiteks ühe jogurtitopsi, 100 g forelli või ühe banaaniga).
Kolmandal trimestril ehk 6.-9. kuul tuleks süüa sagedamini ja vähem korraga. Toiduenergia vajadus suureneb imetamise ajal ning siis on lisaks vaja 500-600 kcal. Ühtegi dieeti raseduse ajal pidada ei tohi.
Teraviljatoodetest on head täisterapuder- ja leib. Põhilised toitained on raud, B-rühma vitamiinid, taimsed valgud ja mineraalained. Loobuda tasub valgest saiast ja koogikestest ning süüa tumedast jahust tooteid, pruuni riisi ja tumedaid makarone.
Köögi- ja puuviljad on head vitamiinide ja mineraalide allikad. Nendes on palju C-vitamiini, mis tugevdab veresoonte seinu ja hoiab hambad-igemed terved.
Foolhape ja folaatide vajadus suureneb raseduse alguses. Parimaks folaatide allikaks on roheline köögivili, näiteks spinat, kõik kapsad, oad ja kartul. Naine peaks saama iga päev 0,5 mg foolhapet vähemalt kolm kuud enne rasestumist kuni raseduse esimese trimestri lõpuni. Foolhape aitab ära hoida loote võimalikke väärarenguid: seljaaju songa, huulelõhet ja südamerikkeid, mis võivad tekkida 28 päeva peale viljastumist.
Liha, kala ja muna on olulised valgu allikad. Valguvajadus suureneb eriti raseduse teisel poolel. Valgust ehitatakse loote lihased, ensüümid ja hormoonid.
Rauavajadus kahekordistub raseduse ajal, kuna loode vajab seda vere punaliblede

loomiseks. Raud imendub lihast ja kalast 15-30%, taimsetst toiduainetest aga vaid 5-8%. Rauarikkamad on seemned ja täisteratooted, aprikoosid, spinat, kõrvits, kartulid ja oad.
Samas on oluline teada, et raua liigtarbimine on tervisele kahjulikum, kui kerge rauavaegus ehk aneemia. Maksa ei tasuks raseduse ajal süüa rohkem kui 100 g päevas, sest maksas leiduvat A-vitamiini kogust on lihtne üle doseerida ning see omakorda võib põhjustada loote väärarenguid.
Oomega 3-rasvhapped, eriti DHA on vajalikud loote närvisüsteemi normaalseks arenguks ning asendamatuks komponendiks ajus ning silma võrkkesta fosfolipiidides. Oomega 3-rasvahapped on eriti olulised alates raseduse kolmandast trimestrist ja lapse elu esimese poolaasta jooksul.
Kõige rohkem sisaldavad DHA-d kalad, näiteks heeringas, sardiin ja lõhe – 300-2100 mg 100 g kohta. Vähem on seda linnulihas ja kanamunades – 40 mg 100 g kohta.
Kahjuks leidub kalades ka raskemetalle ning sel põhjusel ei ole soovitav kala üle kahe korra nädalas süüa, kuna siis on elavhõbedast tingitud riskid väiksemad. Elavhõbe on eriti ohtlik loote ajurakkudele.
Piimatooted on oluline kaltsiumiallikas nii emale kui lootele, mõjutades lapse luustiku ja hammaste arenemist. Rase ja imetav ema vajab päevas 900 mg kaltsiumi, mida saab kõige paremini just piimast ja piimatoodetest. Last ootav ema peab iga päev jooma piima ja sööma kodujuustu, juustu, hapukoort ja muid piimatooteid, sest need sisaldavad loote arenguks vajalikke A-, B-, ja D-vitamiine ning mineraalaineid.
D-vitamiin tekib organismis ka päikesevalguse toimel. Seetõttu peaks iga päev viibima värskes õhus vähemalt poolt tundi. D-vitamiini allikateks on kala, juust, piimasaadused ja munad. Vajadusel võib võtta ka kalamaksaõli.