Väikelaps

Laps kasvab vanemaid hirmutavatest unehäiretest välja

Uneprobleemidest aitab vabaneda unehügieen

Kui laps ärkab öösel nuttes üles, ei taha õhtul kuidagi magama minna või on hommikul ärgates ütlemata tusane, on ilmselt iga lapsevanem mõelnud, kuidas neist unehäiretest vabaks saada.
Ette rutates olgu öeldud, et reeglina ei ole lapse uneprobleemide vastu ravimit, kuna tegu ei ole haigusega. Laste unehäired on enamasti arengulised ning ajapikku kasvavad lapsed neist välja. Kliinilise lastepsühholoogi Külli Muugi sõnul on laste unehäired täiskasvanute omadest erinevad, kuna lapse uneprobleemide üle ei kurda mitte patsient ise, vaid tema vanemad.
Unehäired klassifitseeritakse orgaanilisteks ja mitteorgaanilisteks, lastel esineb enamasti viimast. „See tähendab, et iseenesest on nad terved, ei ole ajukahjustust,“ selgitas Muug.
Mingit tüüpi uneprobleeme esineb 20-25 protsendil lastest vanuses 1–5 aastat.
Puuduliku une mõjul võib laps olla päeval tujutu ja ärritunud, tähelepanematu, õppimisega kimpus, hüperaktiivne ja sõnakuulmatu. Lapse puudulik uni võib mõjutada tervet peret – vanemad on stressis, abielu raskustes, millele võivad kaasneda sotsiaalsed probleemid.
Psühholoogi sõnul on lapse hea une tagamiseks vajalik eelkõige magamamineku rutiin, näiteks hambapesu, pidžaama selgapanek, ema-isaga kallistamine, muinasjutu ettelugemine või laulmine, head ööd soovimine. Õhtuste rituaalide puudumine pikendab uinumise aega.
Uneprobleemid võivad olla tingitud ka üleväsimusest, liiga kirevatest päevasündmustest või sellest, kui voodisse saatmine on karistus halva käitumise eest. Oluline on, et üleväsinud laps saaks oma päevasündmustest kellelegi rääkida. Kindlasti avaldavad mõju ka vanemate endi väsimus, mis muudab nad närviliseks ja ärritunuks.

Lapse hea une tagamiseks
on vajalik magamamineku
rutiin. Õhtuste rituaalide
puudumine pikendab
uinumise aega.

Sama oluline nagu õhtused tegevused, on ka hommikused. Psühholoog soovitab vanematel ärgata pool tundi enne last ja end valmis seada. Enamik lapsi vajab ka ärkamisrituaali, et päeva heatujulisena alustada (veidi kallistamist, laulmist või mõnd muinasjuttu).

Millest on põhjustatud laste unehäired?

Arengust. Magades on aeglase ja kiire une faasid ning lapsel ei ole need veel nii küpsed. Enamus vanemaid, kes oma imikutega psühholoogi poole pöörduvad, räägivad, et õhtul jääb laps umbes kell 9 magama, magab 1–2 tundi ja siis ärkab üles. Ta näeb kiire une faasis halba und või pissib alla ja kiire une faasis on inimene kergemini äratatav.
See ei ole mingi haigus, mida ravida, see on arenguline nähtus. Täiskasvanute unerohud on sellised, mis õhtul uinutavad, muudavad une struktuuri, aga kiirelt aeglase unefaasile ülemineku hõlbustamiseks ei ole ravimeid.
Kui vanalt võivad tulla lapsel unehäired?
Need võivad olla algusest peale. Sellepärast oleks lapse vanemale vaja võrgustikku, et oleks veel mõni inimene, kes aitaks last magama panna. Tean tuttavaid, kes tulevad õhtul peole, aga näiteks kell 10 peavad minema korraks koju last magama panema, sest laps ei jää kellegi teisega magama. Sel inimesel endal oleks natuke lihtsam, kui laps jääks ka teiste inimestega magama.
Rituaalid on ju head?
Need on head, aga vahest peaks neid rituaale tegema ka teine lapsevanem.
Miks ärkab väikelaps mõnikord keset ööd üles, olles segaduses või isegi paanikas?
See toimub kiire une faasis. Ega meie ei tea, mida ta unes näeb, sest ta ei räägi seda. Kui te suudaksite meenutada oma täna öösel kiire une faasis nähtud unenägusid, siis osa neist on jabura sisuga. Mõnikord ärkate nende peale ka üles, kuid need ei hirmuta teid. Väike laps aga ei oska oma unenägusid analüüsida. Ta võib unes näha päevasündmusi, mis ei pruugi olla seotud hirmudega, need võivad olla ükskõik, millised emotsionaalsed sündmused.

Kuidas lapsevanem öösel ärkava paanikas lapsega peaks käituma?

Laps tuleb lihtsalt maha rahustada, igal juhul mitte süüa anda, kui, siis vett juua, aga kindlasti mitte magusaid jooke. Laps tuleks panna oma voodisse. Teine lapse magamisega seotud probleem, millega psühholoogi poole pöördutakse, on see, et laps on 5–6 aastane ja magab veel ema-isa vahel. Kuna ta oli algusest peale rahutu, oli teda lihtsam enda kõrval magama kussutada. Nii võibki juhtuda, et laps on 6-aastane, aga keeldub oma voodis magamast, sest tema jaoks on ema-isa voodi turvaline.
Iseenesest ei ole vanemate voodis magamine halb, aga kui laps on 7–8 aastane ja ikka keeldub oma voodisse minemast, on see juba halb. Seega on lapse magamise koht teema, millega tuleks tegeleda algusest peale ehk panna laps eraldi voodisse magama.

Ühelgi ravimil ei ole
ravimiameti poolt
näidustust laste
unehäirete raviks.
Enamaltjaolt saab kõik
unehügieeniga korda.

Samas on see ka kultuuri küsimus. Osa kultuuride esindajad kannavad lapsi kotiga kõhu peal või seljas ning emad magavad lastega ühes voodis. Meie kultuuris lükatakse last käruga enda ees.
Mõned väikelapsed oskavad ka kirjeldada, mida nad unes nägid, kust tulevad näiteks usside, putukate vms hirmud, kui last nendega hirmutatud ei ole?
Need on arhailised, loodusest tulenevad hirmud. Kuigi nende hirmude allikaid meid ümbritsevas keskkonnas võib-olla niipalju enam ei ole, siis midagi on inimloomusesse jäänud. Võib ka nii olla, et lapsele on öeldud, et ära puutu seda, see võib sulle haiget teha ning laps näeb siiski unes, nagu puutuks. See hirm läheb üle.
Peale selle on meie kasvatusstiil autoritaarne, hirmutamine on üks „toredamaid“ võtteid, mida mõnikord kasutatakse. Hirmutamise tagajärjel võib laps öösel midagi ebameeldivat unes näha, või tunneb ise, et ei olnud nii korralik ja tubli. Ma olen lapsevanematele soovitanud toredat „Kollide kompanii“ multifilmi, kus näeb, et kollid võivad head ka teha.
Mida soovitate vanematel teha, kui laps unes kõnnib või räägib?
Peamine asi on lapsevanemat toetav võrgustik. Kui lapsevanem on ise väsinud, peaks tal olema võimalus end välja puhata.
Olulised on magamisrituaalid ja unehügieen – et tuba poleks väga soe; et voodis oleks mõnus ja pehme; et enne voodisseminekut ei oleks liiga palju vedelikku joodud, sest pissihäda võib öösel üles ajada; et enne magamaminekut ei oleks väga suuri emotsionaalseid üleelamisi; et magamaminek ei oleks ainult üks karjumine ja tagaajamine, et kas sa paned pidžaama selga, kas sa lähed hambaid pesema; võiks olla muinasjutu lugemine või kasseti pealt kuulamine jne. Enne magamaminekut peaks olema häälestatus heaks uneks. Aidata võivad ka kergemad rahustid nagu palderjan ja meliss. Aga kui laps joob selle tassi teed ära, tahab ta öösel pissile. See on ka kahe otsaga asi, aga võib mingil määral aidata.
Mitte ühelgi ravimil ei ole ravimiameti poolt näidustust laste unehäirete raviks. On olemas kangemad psühhofarmakonid, aga nende määramine on juba psühhiaatri või neuroloogi otsus, et see laps vajab uinutavat ravimit. Enamaltjaolt saab kõik unehügieeniga paika või vähemalt tuleks vanematel see periood ära kannatada, et ei hakataks lapsele kohe kangeid ravimeid andma. Laste unehäired on arengulised ja lähevad üle.
Algklassilastel võib olla veel unes käimist ja rääkimist ning neid uuritakse üldjuhul siis, kui jääb mulje, et tegemist võib olla mingite hoogudega. Näiteks langetõve hood võivad tõmbluste või krampide asemel kaasa tuua hoopis imelikke käitumisi või unenägusid.
Kui laps õpib oma kogemusi seedima, lähevad ka uneprobleemid üle?
Jah. Täiskasvanute unehäired on teist laadi ja tingitud näiteks ületöötamisest, eriti tublidel ärimeestel. Laste unehäired on erilised selles mõttes, et lapsed ise ei kurda mitte midagi. Ja ma ei ole kuulnud ühtegi täiskasvanut kurtmas, et juba lapsena magasin ma halvasti.
Loe ka:
„Beebiga ühes voodis magamine“

„Aita lapsel öistest hirmudest võitu saada“

Sigrid Sõerunurk
 
 

Write A Comment