Lapsevanem

Gripp on tõsine nakkushaigus

Gripp levib tavaliselt aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskade abil.

Viirust põhjustavad põhiliselt gripiviirused A ja B Gripp on piisk- ja kontaktnakkus. Gripp levib tavaliselt aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskade abil. Need piisad satuvad terve inimese hingamisteedesse, kus viirus paljuneb.
Vähemalt sama oluline on levik saastunud käte vahendusel. Köhimisel, aevastamisel ja nuuskamisel saastuvad käed eluvõimelise viirusega. Kui nüüd käsi ei pesta saastuvad viirusega kõik kontaktpinnad: ukselingid, telefonid, arvutiklaviatuurid jt.
NB! ärge kunagi köhige ja aevastage avatud peopessa või rusikasse, hoopis paremini sobib selleks varrukas!
Gripiviirused kahjustavad kiiresti hingamisteede limaskesta (ninast kuni bronhideni). Põhilised sümptomid on kiire palaviku tõus, millega kaasneb tugev peavalu ja liigesvalu.
Paljudel juhtudel paljunevad bakterid viiruste poolt kahjustatud limaskestal, põhjustades tüsistusi, nagu nina kõrvalkoobaste põletik, neelupõletik, keskkõrvapõletik, bronhiit ja kopsupõletik.
Vanuritel, lastel ja teatud tervisehäiretega inimestel on gripi põdemisel risk saada tõsiseid tüsistusi suurem kui teistel.
Tänapäevane meditsiin saab aidata mitmeti. Üks võimalus on vältida grippi haigestumist ennetamise kaudu (vaktsineerimine). Kasuks tuleb vaid teadmine, mis kujutab endast gripivaktsiin ning kellel ja millal on mõistlik ennast vaktsineerida.
Grippi haigestunuid saab aga aidata spetsiifiliste gripivastaste ravimitega (viirusvastane ravi). Haigestumisel on oluline teada, et kuidas see gripp siis ära tunda (vt. gripi sümptomid). Grippi haigestumisel on oluline koheselt informeerida oma kohalikku perearsti, vajadusel määrab ta viirusvastase ravi. Tavainimese jaoks on oluline tegutsemiskiirus, et vältida nakkusohtu lähedastele ning gripi-ja nakatumisjärgselt tekkida võivate tüsistuste vältimine.
Kas teadsite, et…

  • igal aastal haigestub grippi keskmiselt üks igast kümnest täiskasvanust ja üks igast kolmest lapsest.
  •  Üksnes Põhja-Ameerikas, Euroopas ja Jaapanis haigestub igal aastal grippi 100 miljonit inimest.
  •  Ameerika Ühendriikide andmetel põeb grippi 5% kuni 20% populatsioonist aastas ; üle 200,000 haigestunu hospitaliseeritakse gripi komplikatsioonide tõttu.
  •  Gripihooajal suureneb esmatasandi arstiabi vajadus 30–50% võrraepideemia ajal võib hospitaliseerimise sagedus suureneda 100–170%

Ps.1918-1919 ülemaailmse gripipandeemia ajal suri 50 miljonit inimest.
Kuidas grippi ära tunda:

  •  järsk enesetunde halvenemine
  •  kõrge palavik , külmavärinad
  •  köha
  •  tugevad lihasvalud
  •  peavalu
  •  püsiv väsimus ja nõrkus
  •  võivad esineda ka seedehäired, nagu iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kuid need on levinud rohkem lastel kui täiskasvanutel
  •  teised gripi haigusjuhud piirkonnas

Gripi tüsistused:

  •  bakteriaalne kopsupõletik
  •  gripiviiruse poolt põhjutatud viiruslik kopsupõletik
  •  lastel keskkõrvapõletik, põskkoopapõletik, dehüdratatsioon
  •  krooniliste haiguste, nagu südamepuudulikkuse, astma või diabeedi ägenemine.
  • Gripi tüsistustena võivad esineda ka südamelihase põletik (müokardiit), südamepauna põletik (perikardiit).
  • Väikelastel (alla 1.a) võivad kõrge palaviku ajal tekkida krambid.

Allikas: Gripp.ee
 
 

Lisa oma kommentaar