Väikelaps

Emme, aga Kati?

kujutletav kaaslane

Minu 3,5a pojal on juba mõnda aega sõbratar. Tema nimi on Kati. Mulle väga meeldib, kui laps räägib mulle oma uutest sõpradest, kuid Kati on teistmoodi. Ta on nimelt nähtamatu. Meil hakkas Kati „külas käima“ pärast lasteaeda minemist. Ühel hetkel teatas poiss, et lastetoa diivanile peab ka voodiriided panema, sest Kati jääb ööseks meile. Algul tegi see mäng meile kõikidele nalja, kuid nüüd on juba pisut tülikaks muutunud. Eile olin sunnitud Katile uued patsikummid ostma, sest ei tahtnud poes piinlikku stseeni tekitada. Aga mis edasi? Kas varsti on Katil eraldi tuba vaja?
Millal sõber külla tuleb?
Kujuteldav sõber võib tekkida ootamatult mõne elumuutuse järel või mõnel juhul ka ilma näilise põhjuseta. Enamasti on see seotud fantaasia arenguga 3-4 aastastel, kuid ka vanematel lastel esineb sõpru, keda teised ei näe. Sõprade ilmumine võib sattuda aega, mil vanemad lahutavad, pere järgmist last ootab, laps hakkab lasteaias või koolis käima või on mudilasel hoopis muu mure, millest ülesaamisel sõber lohutada oskab. Samuti on „Katisid“ rohkem lastel, kel terviseprobleeme – sõber pakub seltsi haiglavoodis või mõistab paremini puuet või eripära. Üksikutel lastel võib sõber tekkida aga lihtsalt igatsusest õe või venna järgi.
Mida sõber pakub?
Kindlasti on oluliseks turvatunne ja seltskond. Nähtamatu sõbraga lapsed ei tunne tavaliselt igavust, sest neil on olemas sõber, kes on nendega just siis, kui seda kõige rohkem vaja. Kujuteldav sõber võib aidata tõsta lapse enesehinnangut, anda julgust erinevates olukordades toimetulemiseks ja olla lihtsalt see, kellele oma muredest rääkida.
Kuidas peaks vanem käituma?
Kindlasti peaks vältima lapse fantaasiate eitamist, sõbra kritiseerimist või püüdu laps nö maa peale tuua. Samuti ei tasu last narrida tema nähtamatu sõbra pärast. Nii võite saavutada selle, et laps tõmbub endasse ja olete suure mõra löönud usaldussuhtesse. Aktsepteeri lapse sõpra, kuid aita tõmmata piir reaalsuse ja fantaasia vahel – leppige kokku, mida sõber tohiks koos perega teha ja kuhu ta kindlasti kaasa tulla ei saa. Samuti võib rääkida lasteaiakasvatajaga, kuidas laps seltsib teistega ja kuidas saaks tema turvatunnet toetada. Võimalusel kutsuge ka külla reaalseid sõpru ja lasteaiakaaslaseid. Kui paistab, et sõber hakkab segama igapäevaelu ja lapsel on üha raskem fantaasiamaailma reaalsest eristada, tasub nõu pidada lastepsühholoogiga.
– Nähtamatu sõber tekib sageli pingelistel eluperioodidel
– Nähtamatu sõber pakub turvatunnet ja seltskonda
– Püüa lapse sõpra aktsepteerida, ära kritiseeri ega sea teda kahtluse alla
Mari-Liis Tikerperi

Write A Comment