Küllap oled rasedana mõelnud, milline on sünnituskogemus lapse jaoks, kuidas ta välja näeb, kuidas esimestel elutundidel käitub ja mida temalt sel hetkel üldse oodata.
1. Milline on sünnituse ja sündimise kogemus lapse jaoks?
Kujutle, et oled turvalises ja soojas kohas, kus sa ei tunne valu ega ebamugavust. Siis äkki surutakse sind mitme tunni jooksul kokku, kõik selleks, et tuleksid maailma, kus tunned hästi valgust, külma, puudutusi, lõhnu ja tugevaid helisid. Esimest korda venitatakse su selgroog pikaks, kopsud kõrvetavad ja keegi hõõrub sind kõvasti valusa rätikuga. Nüüd kujuta ette, et sa naased sooja maailma ja poed jällegi ema sooja naha vastu.
Sul lastakse vaikselt puhata. Võibolla, imede ime, pakutakse sulle sooja, magusat piima. Läheb veidi aega, kuni asjale pihta saad, kuid lõpuks hakkad seda nautima. Ideaalses maailmas kogeb imik elu karmi reaalsust vaid mõned minutid enne kui ta oma ema kaitsvate käte vahele antakse.
2. Milline vastsündinu välja näeb?
Tema pea võib olla vormist väljas, pisut venitatud, kolju plaadid on servapidi üksteise peale nihkunud. Värvuselt võib ta olla roosakas või tumedam punakas, käed ja jalad võivad olla sinakad. Võibolla on ta kaetud vere või looteveega. Kui looteveed olid rohelised, võivad tema kehal olla kollakad või rohekad laigud, mis kaovad 12-48 tunni jooksul. Kui laps sündis veidi enneaegselt, võib tema keha katta vahataoline lootevõi. Õigeaegse või ülekantud lapse kehalt on lootevõi ilmselt kadunud või esineb seda mõningates kohtades, näiteks kaenlaalustes või lõua all. Üleaja kantud beebi nahk võib kergelt kestendada.
3. Kas sinikad on normaalsed?
Kui sünnitusel kasutati tange või vaakumpumpa, võib juhtuda, et beebi peal on mõned sinikad või väikesed kriimustused. Need kaovad umbes nädalaga. Väga harva võib juhtuda, et imikul tekib koljusisene verevalum, mis kaob aegamisi esimese elukuu jooksul. Muljutud pea taandub kiiremini ja peaks normaalse kuju saavutama 48-78 tunni jooksul.
4. Mida laps esimestel eluminutitel tunneb?
Imiku esimene elutund on väga oluline. Üleminek emakavälisele elule nõuab suurt füsioloogilist kohandumist. Oma esimese hingetõmbega saab lootest vastsündinu. Kopsude esmakordne täitmine õhuga nõuab suurt energiakulu. Suur osa verest suunatakse nüüd kopsudesse ja eelnevalt vedelikuga täidetud organid peavad nüüd vedelikust vabanema ja hakkama elutähtsatesse organitesse hapnikku transportima.
Jälgi medõde või ämmemandat samal ajal kui ta su vastsündinut kaalub ja mõõdab. Ära karda küsida, kui sul vastsündinu või temaga tehtavate protseduuridega seoses küsimusi tekib. Sul on õigus kõike uurida, sest lõppude lõpuks on see on ju sinu laps!
5. Millal on parim aeg hakata lapsega kontakti looma?
Kui võimalik, uuri rahulikult oma lapse keha. Ta on ilus hoolimata peakujust või nahatoonist. Esimene elutund on beebi jaoks vaikse valmisoleku periood. Pärast esimest nutuhoogu imik tavaliselt rahuneb ja asub maailma avastama. Kui tuba on hämar, proovib ta oma silmi avada ja keskenduda ema ja isa näole. Tuttavad hääled nagu ema, isa, õe või venna oma rahustavad teda. See on ideaalne aeg kontakti loomiseks ja imetamisega alustamiseks. Selle aja jooksul õpib beebi otsima ema nibu, selle külge klammerduma ning seda imema. Kui see esimene kontakt on edukaks, on ka järgmine imetamine nii emale kui beebile lihtsam.
6. Kuidas vastsündinu tavaliselt käitub?
Beebid on sündides imeliselt võimekad. Kui nad tohterdamist ei vaja, suudavad nad ise nibu üles otsida ning imemist alustada. Nad võivad end lohutada sõrme või käe imemisega. Kehasoojuse säilitamiseks tõmbavad nad ennast kerra. Nad suudavad asjadest kinni haarata ning lühiajaliselt oma pead üleval hoida. Nende pilk fokuseerib umbes 20-30 cm kaugust objekti, see on nende käeulatuskaugus ema või isa näoni.
7. Kas see on loomulik, kui laps tahab kohe pärast sündi magada?
Sünnitus on väsitav kogemus ning pärast seda on hea kui ema ja laps saavad mitu tundi koos magada. See on tavaline, kui imikud magavad veel 4-8 tundi, ärgates vahest vaid imemiseks ja uinuvad seejärel taas.
Allikas: health.msn.com
Pärast sünnitust