Väikelaps

Kuidas kasvatada lapsest geeniust – kas rividrilli või vati sees hoidmisega?

Millal käisite lapsega viimati näitusel või teatris? Pisitasa tarkuse kogumisest on kooliminejal rohkem kasu kui vahetult enne sisseastumiskatseid pedaali põhja vajutamisest.
“Kui ma seitsmeaastaseks sain, asus ema mind kooli vastu ette valmistama. Ta hoiatas, et kui ma koolikatsetest läbi ei saa, siis lähen erivajadustega laste kooli. Aga mina ei kartnud teda üldse. Mõtlesin, et kui ma A klassi ei saa, siis B klassi ikka saan, ja kui ma B klassi ka ei saa, siis C klassi, tavaklassi, saan ikka.”
Katkend Loone Otsa raamatust “Juba kooli” annab ehedalt edasi lapse tundeid ja pere survet enne koolitee algust.
Et selline olukord pole sugugi haruldane, nendib ka Tallinna reaalkooli eelklassi õpetaja Kai Anier. “Perekonnal on sageli liiga suured ambitsioonid. Õpetajate kogemus näitab aga, et drillitud laps ei pea kaua vastu,” räägib pedagoog. “Küll võiks lapse võimaluse korral eelkooli panna, nii saavutab ta kiiremini kooliks vajaliku enesekindluse. Eelkoolis me kindlasti lapsi ei drilli.”
Anieri sõnul võib 1. septembril kooliuksel uusi õpilasi tervitades juba nende näost näha, kellel on eelkool selja taga, kellel mitte: “Eelkoolis käinud lastel on julge ja rõõmus nägu, aga esimest korda kooli tulijad on silmanähtavalt arglikuma olekuga.”
Eelklassiõpetaja peab eelkooli plussiks sedagi, et seal saab laps nuusutada kooli õhku, näiteks reaalkoolis käiakse koos tundide ajal. Kuid kooli sissesaamisel on kõigil lastel võrdsed võimalused, olenemata sellest, kas eelkoolis on käidud või mitte, kinnitab Anier.
Mängu kaudu õppima
Teistest veidi erineva suunitlusega on Tallinnas Naba eralasteaia juures teist aastat tegutsev eelkool, kuhu lapsed kogunevad kord nädalas laupäeviti. Õpetaja Anneli Laamanni sõnul paneb nende eelkool suurt rõhku eelkõige mängulisele tegevusele. “Mängu kaudu saavutatakse selles eas kõige paremaid tulemusi,” kinnitab ta.
Koolis istumist-astumist ja käe tõstmist Nabas ei õpita, sest Laamanni arvates saab laps reeglid selgeks esimese koolikuu jooksul. Oluliseks peab ta vastutustunde kujundamist, meelespidamise ja kohusetunde arendamist.
«Lapsel on eesmärk, ta ei saa tööd pooleli jätta. Olen ka koduseid töid andnud, aga ainult ühe lehekese. Ma pole seadnud sihiks, et siit lähevad lapsed tingimata eliitkooli katseid tegema,» räägib Laamann.
Kavalamad, kes üritavad juba lasteaias kergema vastupanu teed minna, kipuvad eelkoolis vahel sõbra pealt maha kirjutama. Siis rõhutatakse neile oma peaga mõtlemise tähtsust – kui ei oska, palu abi või tee halvemini.
Laamanni jutu järgi oleneb eelkooli vajadus lapsest ja tema oskustest.
Arenda oma last
Laamann soovitab vanemal seada eesmärgiks huvi äratamist teadmiste vastu. Ka uuringud näitavad, et lapse keeleline areng ja vilumus on kooskõlas lugemis- ja kirjutamisoskuse õppimisega. Kodust saadav kultuuripagas ja vanemate tegevus – igapäevane vestlus, ettelugemine, jagatud tähelepanekud loetu kohta – loovad soodsa tausta lapse lugemisoskuse arenguks. Väga oluline on vestlemine, millest muu hulgas selgub, kas laps oskab oma tundeid väljendada.
Kõigepealt võiks last kõrvalt vaadelda selgitamaks välja tema tugevad küljed ja huvid, aga ka selle, missugused oskused vajavad treenimist. Kui laps läheb tavakooli, on väga olulised sotsiaalsed ja praktilised oskused – laps teab, mida ja kuidas selga panna, suudab osaleda vestluses ja väljendada oma seisukohti. Lugemine-kirjutamine tuleb niikuinii.
Vahel ei saa lapsevanemad aru, miks laps veel ei loe, kuigi ta tunneb tähti. Probleem on tähtede ja häälikute vastavusse viimises ning häälikute ühendamisega sõnadeks. “See on nagu pusle. Mina ütlen, et vahel läheb sõna lapse jaoks katki,” selgitab Laamann.
Sisseastumiskatsetega kooli puhul tuleb kaaluda, kas laps ikka sobib n-ö eliitkooli, kas tema oskused vastavad nõutud tasemele. “Osa lapsi astub erilise pingutuseta nn andekate kooli, teised saavad sisse meeletu drillimise tulemusena ning lohistavad ennast igaõhtuse drilliga gümnaasiumini välja, aga kas see on õige?” küsib Laamann.
Drillitud laps võib olla väga õnnetu, sest ta peab hommikust õhtuni võistlema andekatega. Samas võib sama laps olla väga loov ja sobida hoopis teise kooli. Kõige selle tõttu on lapse seisukohalt õige valiku tegemine väga vastutusrikas ülesanne, mida ei tohi jätta viimasele minutile.
Vaimne areng
•    Vaimselt koolivalmis lapse oskused ja omadused:
•    Vaatlusoskus
•    Kuulamisoskus
•    Võrdlemis-, järjestus-, mõõtmis-, loendamis- ja rühmitamisoskus
•    Väljendusoskus
•    Mudeldamis- ehk modelleerimisoskus
•    Kujutlus ruumist
•    Eristusoskus
•    Arusaam ajast
•    Suutlikkus koondada tähelepanu
Sotsiaalne areng
•    Soov õppida
•    Soov töötada koos täiskasvanuga
•    Soov tegutseda koos kaaslastega
•    Soov lõpetada ettevõetud tegevus
•    Kohanemisvõime
•    Toimetulek eneseteenindamisega
•    Tahtelise käitumise elemendid
Allikas: Loone Ots “Juba kooli! Kuidas last kooliks ette valmistada”

Lisa oma kommentaar