Sünnitus

Sünnitusjärgne verekaotus

Verekaotus pole miski, millest sünnitusega seoses tahaks mõelda. Statistika kohaselt pole 95 protsendil sünnitajatest sellega probleeme, ent siiski on oluline teada, mis seda põhjustada võib ning konsulteerida arsti või ämmaemandaga.
Sünnitusjärgseks verekaotuseks peetakse rohkem kui 500 ml vere kaotust sünnitusele järgnevatel hetkedel. Kui keskmise, iseenesliku vaginaalsünnitusega kaotab naine umbes 500 ml verd, siis keisrilõike puhul tõuseb kaotus 800-1000 ml. 24 tunni jooksul pärast sünnitust esinevat verekaotust nimetatakse primaarseks, pärast 24 tundi sekundaarseks.
Verekaotuse tekkimise tõenäosust suurendavad järgmised riskitegurid:
• mitmikrasedus
• suurekaaluline laps
• ülekantud rasedus
• sünnituse stimulatsioon oksütotsiiniga
• üldnarkoos
• platsenta eesasetus
• platsenta irdumine
• magneesiumsulfaadi infusioon
Enamikel juhtudel on verejooksu põhjuseks emakasisese rõhu puudumine, mille korral ei tõmbu emakas verejooksu peatamiseks piisavalt kokku. Teiste põhjustena on täheldatud ka emakasse jäänud platsenta tükke, sünnitusteede traumasid (rebendeid ja haavandeid) ja klompide teket.
Verejooksu peatamiseks on mitmeid meetodeid, mille kasutamine sõltub verekaotuse põhjustest:
• emaka masseerimine
• alaspidi lamamine, nii et jalad on südamest kõrgemal
• hapnikku andmine
• ravimid
• operatsioon (emakaarterite sulgemine ja või emaka eemaldamine)
Verekaotuse ennetamine
Pärast lapse sünnitamist jälgitakse verejooksu vältimiseks kõiki naisi. Kohe pärast lapse sündimist jälgitakse platsenta eraldumist, et teada saada, millal platsenta sündima saab hakata. Koheselt mitteeralduv platsenta on üks verekaotuse riskitegureid.
Mõnedes haiglates tehakse verejooksu vältimiseks ja platsenta kergemaks sünnitamiseks naisele tavapärane oksütotsiinisüst. Samas eelistavad paljud loomulikku meetodit ja ootavad, kas verejooks tekib või mitte. Mõnes kohas soovitatakse hakata võimalikult kiiresti last imetama – see vallandab ema kehas loodusliku oksütotsiini, mis aitab emakal kiiremini kokku tõmbuda ja platsentat väljutada.
Emaka massaaži tehakse vereklompide väljutamiseks ja emaka toonuse kontrollimiseks, et see liigse verejooksu vältimiseks ikka kokku tõmbuks. Halb emaka toonus põhjustab 70 protsenti sünnitusjärgsetest verekaotustest. Et see võib tekitada ebamugavust või valusid, tuleks kasutada kõiki lõõgastumisvõimalusi ja hingamistehnikaid, et alakõhulihaseid mitte pingutada. Väga tugeva valu jaoks on olemas ka ravimid.
Verejooksu aitab ennetada ka põie tühjendamine. Ilma tuimestuseta naised saavad tavaliselt umbes tund pärast sünnitust ise WC-sse minna, kohaliku tuimestusega sünnitanu saab kasutada WC-d või siibrit erinevalt, ent tavaliselt hiljemalt tund aega pärast sünnitust, kui tuimestus on kadunud. Erandiks on keisrilõike abil sünnitanud naised, kellele võidakse paigaldada kas sisemine või otsene kateeter, mis aitab uriini väljutada ilma emakat häirimata.
Küsi oma arstilt, milliseid meetodeid eelistab kasutada tema ja uuri, millele pead sina tähelepanu pöörama, et võimalikku verekaotust ennetada.
Allikas: pregnancy.about.com

Lisa oma kommentaar