Vette sünnitamine on tõenäoliselt väga pika ajalooga. Tänasel päeval võime rääkida teaduslikult tõestatud vee positiivsest mõjust sünnitusele. Vesi ei ole imevahend, oluline on see, kuidas vett kasutada.
Vett võib leida peaaegu kogu Maalt ja seda vajavad kõik elusorganismid. Vesi katab ligikaudu 70 protsenti Maa pinnast. Vesiravi kasutamine on tuntud läbi ajaloo. Antiikajal olid kuulsad ülikute termid, kus veel oli väga suur roll lõõgastumises ja tervendamisel.
Eesti ämmaemanduse ajaloost on tead-tuntud fakt, kus kasutati sünnituse ajal kuuma vee toobri kohal istumist, mis tammi (lahkliha) pehmendaks.
Tänapäeval võib vesisünnituse taasavastajaks pidada Igor Tsharkovskit Venemaalt, kes uskus vee tervendavasse ja abistavasse jõusse sünnituse ajal juba 1960ndatel aastatel. Esimesed vettesünnitused toimusid Venemaal Musta mere ääres, kus elas hipikommuun.
Vesi muudab rasked sünnitused kergemaks. Sünnitavat naist aitab vesi avanemisperioodis lõdvestada, võttes maha pingeid ja vähendades hirme. Nii avanevad sünnitusteed ja sünnitused kulgevad kiiremini.
Vette sünnitav naine ei vaja meditsiinilisi valuvaigisteid. On uuringuid, kus selgub, et naised, kes kasutavad sünnituse valutustamiseks vett, vajavad harvemini epiduraalanalgeesiat. Vesi ise toimib valuvaigistavalt. Avanemise ajal on hea kasutada sooja vett, mis mõjutab inimest tunnete tasandil.
Vees olemine ja vette hingamine soodustab kehaomaste valuvaigistite endorfiinide vabanemist. Mida sügavamal vees ja mida kauem seal olla, seda paremini saavad endorfiinid vabaneda. Vees ei soovitata järjest olla üle kolme tunni. Vahepeal peaks veest väljuma, et teha n-ö maapaus.
Sünnituse ajal vett kasutavad naised on tavaliselt palju informeeritumad, soovivad osaleda aktiivselt oma sünnituse juures ning tahavad oma sünnitusest parimat kogemust. Valikute tegemiseks on naistel õigus olla igakülgselt teadlik vesisünnituse eelistest ja puudustest.
Vesisünnituse eelised emale:
• Lõdvestav toime
• Privaatsuse suurenemine vees – pinged, hirmud vähenevad
• Soojas vees toimub valu jaotumine –valuvaigisteid ei ole vaja
• Hingamine kergeneb tänu tekkinud veeaurule
• Kiireneb avanemisperioodi aktiivne faas
• Väheneb vahelesekkumine
• Kehaline ja silmast-silma kontakt
• Vähem rebendeid
Eelised lapsele:
• Paraneb varustatus hapnikuga
• Rõhkude vahe erinevus lootevee ja vannivee vahel on minimaalne
• Väiksem gravitatsioonijõud kaitseb veepõie rebenemist või juba puhkenud vete puhul hoiab sünnitusmuhu tekkimise eest
• Laps sünnib rahulikult – väiksem oht sünnitraumaks
• Puudub medikamentide kõrvalmõju lapsele
• Sukeldumisrefleks
Vesisünnituse puudused ehk vastunäidustused vette minekuks on järgmised:
• Halb enesetunne
• Pikenenud avanemis- või väljutusperiood
• Ravimitega stimuleeritud sünnitus
• Rohelised looteveed
• Pikk veeta periood
• Toksikoos, eklampsia
• Infektsioonid, palavik
• Äge genitaalherpes
• AIDS
• Epilepsia
• Ülekaalulisus
• Psüühilised haigused
• Loote väärasetsus
• Enneaegsus
Vesissünnituse jaoks ei ole hädavajalik eelnev veetreening raseduse ajal, samas on see hea selleks, et naine teaks, kuidas endorfiine vallandada ja oma sünnitus valuvabamaks muuta.
Väljutusperioodis presside ajal peaks vesi olema jahedam, et vältida sünnitusjärgset verejooksu. Verejooksu takistab veresoonte ahenemine külmema vee toimel. On teada, et vee toime mõjub veest väljudes veel 90 minutit. Seda peaks arvestama veetemperatuuri muutmisel jahedamaks enne väljutusperioodi või siis kui sünnitus tuleb lõpetada keisrilõikega või vaakumiga.
Jahedas vees on ka vere hapnikuga varustatus parem, mis on väga oluline väljutusperioodis, kus laps peab läbima kitsa sünnituskanali. Vesi väldib pressimist. Lapse jaoks on see eelis, sest alati kui naine pressib, siis laps parasjagu hapniku ei saa.
Platsenta irdub vesisünnituse puhul tavaliselt 5-10 minuti jooksul peale lapse sündi. Platsenta võib samuti vette sünnitada, kus ta pannakse väikesesse kausikesse vee pinnale ujuma. Peale platsenta sündi tuleks vee temperatuuri taas tõsta ja siis võivad nii ema kui laps veel pikalt vees mõnuleda.
Vette sünnitamine võimaldab emal teadlikult hoida oma lapsega katkematut kehalist ja silmast- silma kontakti. Vesi aitab saada palju positiivseid emotsioone oma sünnitusest. Kõik toimub rahulikus, intiimses õhkkonnas, ilma suuremate meditsiiniliste vahelesegamisteta.
Varajane beebide ujutamine käib kaasas vette sünnitamisega. Põhimõte on vesitreeningul hästi lihtne – aktiveerida lapse lihaseid, pannes ta ise liigutusi tegema. Lastel on kaasasündinud refleksid, mille kordamine aitab neid kinnistada, parandades nii füüsilist vormi. Vette sündinud lapsed on aktiivsemad, selgema silmavaatega ja kiirema arenguga kui kuival maal sündinud lapsed.
Allikas: Elina Piirimäe, Eesti Ämmaemandate Ühing, Ämmaemanduskeskus
Sünnitus