Kui lapsel ei lubata oma tundeid väljendada, ei saa ta nendest tunnetest ja emotsioonidest lahti. Laps kogub kõik endasse ja see võib viia nii emotsionaalsete kui ka psüühiliste probleemideni. Lisaks saavad neist täiskasvanud, kes ei oska öelda, mida nad tunnevad.
Päeva tip on võetud “Lapsevanema mängureeglid” Richard Templar.
Uuendame hetkel kodulehte. Palume varuda veidikene kannatust :-)
Ega lapsevanem ju lubaks lapsel oma viha ja pettumust kisaga rahuldada, probleem on hoopis ümbritsevas. Minu laps on väga emotsionaalne, kisa on tihti taevani ja rusikas on tihti laual. Olen lasknud tal rahus oma jonni välja elada, tahad karjuda, karju! Nüüd aga see negatiivne pool, ma olen pidanud pidevalt kuulma alumise naabri sõimu, minu peale on kaevatud majahaldurile (ma nagu piinaks oma last), õues vaadatakse viltu (näe kui halb ema ja jube laps). Nüüd hakkab laspevanem oma last talitsema, sellega seoses ei lasta lapsel oma viha välja elada ja see kuhjub lapsesse. Mis siis oleks see õige lahendus, lasen lapsel oma emotsioone väljendada ja kannatan pideva halvustamise alla või talitsen last ning kasvatan lapsest kinnise inimese?