Üks hea võimalus, kuidas õpetada laps konflikte lahendama, on temaga koos mängimine. Mängud on miniatuursed stsenaariumid reaalsest elust.
Ükskõik, kas sa mängid lauamängu, kaardimängu või mõnda suhtlus-ja kommunikatsioonimängu, peavad lapsed kasutama oma sotsiaalseid oskusi.
- Mänge mängides saad õpetada lapsele, kuidas võita või kaotada, kuidas näidata kaasmängija suhtes välja empaatiat, kaastunnet ja halastust.
- Lapsega mängides ära unusta autunnet. Lõbutsege ja nautige mängu, kuid vältige norimist, nokkimist, kättemaksu, mahategemist ja õelust. Mõnede vanemate jaoks on see väljakutse.
- Õpeta lapsele, kuidas võita ilma haiget tegemata. Kuidas kaotada ilma virisemata ning jääda edaspidi väärikaks, olenemata, kas võidad või kaotad. Lapsed peavad seda õppima läbi mängu, et oskaksid hilisemas elus sarnastes situatsioonides käituda.
- Vali oma kommentaare ja emotsioone hoolega, see on väga tähtis. Lapsed jälgivad ja salvestavad iga sinu öeldud sõna. Isegi kui arvad, et nad ei pannud tähele.
- Mängu käigus võid vahel kohata isekust ja halba käitumist pead tõstmas. Püüa leida hooliv ja õrn viis mängu suunda korrigeerida, ilma et mängutuju häiritud saaks. Mängige mänge regulaarselt ning otsige uusi viise tutvustada lapsele autunnet ja vähendada väära käitumist ja kõnepruuki. Üllatute, kui palju laps suudab sellise mängu abil õppida ja areneda ning samal ajal ta ei mõikagi, et on sattunud “klassiruumi”.
1 Comment
Tegelikult esineb päris palju mänguoskuse puudumist täiskasvanutel. Siis tihti mõned “mänguliselt” norivad lastega ja teevad nende kulu nalju või pilkavad. Mõnikord võib see süütu ja lõbus tunduda, kuid ilmselt on meil kõigil oma lapsepõlvest mälestusi, kus selline asi päris haiget tegi. Haiget tegemine aga ei ole mäng.