Koolieelik

Müüdid ja tegelikkus- Voodisse märgamine

Karistamine selle eest mõjub laastavalt tema enesehinnagule ning ta arvab, et valmistas teile pettumuse.

Miks mu laps ikka veel alla pissib? Kas see on psühholoogiline -või meditsiiniline probleem? Need on küsimused, mis vaevab neid lapsevanemaid, kelle laps voodit märgab. Aljärgnevalt ongi ära toodud müüdid ja tegelikkus seoses voodisse pissimisega. Kindlasti on iga probleem erinev ja alati tasub konsulteerida oma arstiga.
1. Müüt: Laps, kes märgab voodisse on liiga laisk, et tualetti minna
Tõde: Paljud inimesed ei mõista, et lapsed keda ei ole rutiinselt õpetatud häda kinni hoidma võib juhtuda õnnetusi kuni 7-aastaseni.
Sinu laps ei ole laisk seepärast, et ta ei suuda olla kuiv terve öö- tal on lihtsalt väike põis. Ta ei suuda veel hoida häda kinni hoida terve öö ning tema keha ei suuda saata signaali, et ta peab minema tualetti.
2. Müüt: Karistamine aitab lõpetada voodisse pissimise
Tõde: Lapsel, kes öösel voodisse pissib pole veel kontrolli oma keha üle. Karistamine selle eest mõjub laastavalt tema enesehinnagule ning ta arvab, et valmistas teile pettumuse.
3. Müüt: Voodi märgamine on tingitud stressist
Tõde: See ei ole nii. Kõige levinum põhjus on siiski põie arengus ja suuruses. Samuti ka geneetilistel põhjustel  ja sügava unega inimestel, kes ei tunne kui põis on täis.
4. Poisid pissivad rohkem voodisse kui tüdrukud
Tõde: Uuringud näitavad, et poisid on altimad voodisse pissimisel kui tüdrukud. Seda seepärast, et poisid hakkavad hiljem potil käima kui tüdrukud, seega suudavad nad oma põit rohkem kontrollida. Aga kindlasti ei ole tüdrukud immuunsed selle probleemi osas.
5. Müüt: Enamikule  voodisse märgajatest on see meditsiiniline probleem
Tõde: Tavaliselt need lapsed ( alla 6-aasta) , kes aegajalt voodisse pissivad, neil ei ole meditsiinilised probleemid. Aga kui sul laps on üle poole aasta kuiv olnud ja seda ühel hetkel tegema hakkab siis tasub seda kindlasti arutada oma arstiga.  Mõned meditsiinilised põhjused äkk- voodisse märgamisel võivad olla tingitud kuseteede infektsioonist, diabeedist,  põie hälbest või mõnest muust meditsiinilisest põhjusest.
6. Müüt: Retseptiravimid on lahendus probleemile
Tõde: Ravimid peaksid olema absoluutselt kõige viimane lahendus. Kõige parem rohi on see kui vanemad on kannatlikud kuni laps sellest lihtsalt välja kasvab. Loomulikult kui arvad, et tegemist võib olla meditsiinilise probleemiga siis konsulteeri seda arstiga.
7. Müüt: Parim taktika on oodata, millal see ise laheneb
Tõde: See on tegelikult tõsi! Kui laps on alla 6-aasta ja endiselt märgab voodisse siis parim plaan on vanematel anda lihtsalt aega oma lapsele. Võid panna talle mähkme või kaitselina ööseks alla. Tavaliselt kui laps on väsinud või tunneb end ebamugavalt mähkmes siis see pigem motiveerib teda hoidma ennast kuivana.
8. Müüt: Kõik lapsed märgavad samal põhjusel
Tõde: Kui sa võtad ära lapse turvavõrgu ( mähkme) ennem kui ta on selleks valmis, siis see võib isegi tõsi olla. Kuid kui su laps on hommikul ärgates juba kuiv olnud vähemalt neli nädalat, siis peaks kindlasti liikuma edasi. Kui ta aga äkitselt uuesti voodisse märgama hakkab siis tasub konsulteerida oma lastearstiga.
9. Müüt: Voodisse märgaja lihtsalt joob liiga palju ennem magama minekut
Tõde: 2 tundi enne magaminekut joomist võib soodustada voodisse märgamist. Kuid see ei ole tihti esinev põhjus. Kuid kindlasti võib ohjata vedelike tarbimist enne uinumist, seda eriti just nendel lastel  kellel on probleeme.
10. Müüt: Voodisse märgamine on tingitud halvast potitreeningust
Tõde: Voodisse märgamine ei ole tingitud halvast potitreeningust ja kindlasti ei tohi selles süüdistada ei vanemaid ega lapsi. See ei ole lapse kontrolliall olev probleem , ning seega ei ole see kindlasti seotud potitreeninguga. Kindlasti tasub kiita last kui ta on suutnud öösel kuivaks jääda aga kindlasti ei tohiks teda selle-eest karistada kui juhtub hoopis äpardus. Samas võib last kaasata hommikusele koristamisele, et ta oskaks võtta vastutust.
Allikas: Parents.com

Write A Comment