Mis nakkushaigus on mollusk ja kuidas seda vältida?

Täna võis lugeda portaalist Tarbija 24.ee, kuidas laste seas levib nakkuslik molluski epideemia.
Nupsu.ee toimetaja võttis ühendust Terviseameti spetsialisti Irina Dontšenkoga, et täpsustada probleemi tõsidust.
“Tegemist on peamiselt lasteaedades leviva nakkusega. Kuid kindlasti ei saa väita, et tegemist on epideemia puhanguga,” selgitas spetsialist.

Mollusk ehk (lad. k) Molluscum contagosum

Nakatav mollusk on nakkuslik nahahaigus, mis kahjustab naha pindmist kihti ning mille tekitajaks on poksviiruste perekonda kuuluv molluskpoksviirus. Viirus nakatab ja paljuneb naha epiteelirakkudes, seejuures mujale levimata ning ei püsi seal latentse nakkuse vormis.

Nakkusallikaks on haigust põdev inimene, kes on nakatamisohtlik kogu naha haigusnähtude esinemise perioodil.
Viirus levib otsesel kokkupuutel haige inimese kahjustunud nahaga, sealhulgas sugulisel kokkupuutel ning kokkupuutel haige poolt saastatud esemete ja pindadega – käterätikuga, pesemisvahenditega, riietusesemetega, mänguasjadega, spordivahenditega jm. Haiguskollet kraapides või hõõrudes võib haige ise kanda viirusi oma keha erinevatesse piirkondadesse. Nakatav mollusk levib kergesti nn.
kontaktspordialasid – maadlust, poksi, korvpalli, jalgpalli jm – harrastavate sportlaste seas ning lastekollektiivides.

Viiruste levikut soodustavaks teguriks on hügieeninõuetest, sealhulgas kätepesemisest mittekinnipidamine.
Kõige sagedamini nakatuvad ühe kuni kümne aasta vanused lapsed ning immuunpuudulikkusega inimesed. Inimene võib korduvalt nakatuda molluskviirusega.

Haiguse lõimetusperiood kestab ühest-kahest nädalast kuni kuue kuuni.
Haigusnähtudeks on 2-5 mm läbimõõduga üksikutena või kogumitena esinevad sõlmjad moodustised kehal, kätel, jalgadel, näol, kaelal ning sugulisel teel nakatunud täiskasvanutel ka suguelundite ümbruses, reite siseküljel ja allkõhul. Tavaliselt on haiguskolded valutud, kuid vahel võivad sügeleda, tursuda, punetada ja olla valulikud. Mollusk kaob tavaliselt ka ravita juhtudel 6-12 kuu jooksul, kuid võib püsida erandina kuni neli aastat.
Millest tuleb molluskeid eristada?
Molluskeid tuleb eristada soolatüügastest, tervatest kondüloomidest, herpeslööbest, papilloomidest, naha tsüstidest jt. moodustistest.
Kuidas molluskeid ravida?
Molluskid võivad sageli tervetel inimestel iseeneslikult taanduda 9-12 kuu jooksul, seevastu allergikutel ja nõrgenenud immuunsüsteemiga patsientidel püsides isegi 3-4 aastat.
Molluskid võivad muutuda punaseks ja valusaks enne, kui organism püüab neid välja tõrjuda; see ei ole kahjulik ja ei nõua erilist tähelepanu. Vajadusel võib dermatiiti kolde ümber ravida paikse hormooniga.
Molluskitest vabanemiseks tuleb sõlmekeste südamik, kollakas puderjas mass, eemaldada. Selleks kasutatakse järgnevaid ravimeetodeid:
Krüoteraapia
Krüoteraapia e. külmutamine on üks kiiremaid, efektiivsemaid ja sagedamini kasutatavaid ravimeetodeid. Vajadusel korratakse ravi 2-3 nädala pärast. Mõnikord võivad ravitud kohtadele jääda hüpo -või hüperpigmenteerunud laigud.
Mehhaaniline eemaldamine
Kollast puderjat massi saab eemaldada pintsettide, küreti, skalpelli või terava hambatikuga. Eelnevalt on soovitav teha paikne tuimestus. Seda meetodit saavad ka patsiendid ja lapsevanemad ise kodus kasutada, kuigi väiksed lapsed ei pruugi protseduuri hästi taluda.
Salitsüülhappega plaastrid
Salitsüülhape on kooriva toimega.
Uuringus, kus kasutati 10% joodi ja 50% salitsüülhappega plaastrit, selgus, et kolded taandusid keskmiselt 26 päevaga. Esmalt kanti molluskile 10% joodi, mille kuivamise järgselt asetati kolletele väikesed salitsüülhappega plaastrid ja kinnitati teibiga. Protseduuri korrati iga päev peale vanni või dušši. Peale seda, kui molluskid muutusid punetavaks (3-7 päevaga), jätkati vaid joodiga. Ravi võis kaasa tuua erosiooni ehk marrastuse tekke. Oluline on panna toimeainega plaastri osa vaid täpselt kolde peale.
Eestis on saadaval mitmed salitsüülhapet sisaldavad plaastrid:
Scholl konnasilmaplaaster (12% salitsüülhapet)
Salipod konnasilmaplaaster (32,8% salitsüülhapet)
Urgocor konnasilmaplaaster (32% salitsüülhapet)
Adhesiivne e. kleepuv plaaster
Plaastri kleepuvat poolt pannakse peale ja eemaldatakse korduvalt koldelt 10-20 tsükli jooksul. Selline tegevus eemaldab edukalt pindmise epidermise osa molluski pinnalt. Teisest küljest sama plaastri korduv kasutamine võib levitada viirust külgnevale nahale.
Podofüllotoksiin
Podofüllotoksiini (Wartec) võib patsient ise kodus kasutada. Lahust kantakse peale 2x/p 3 päeva. Preparaat on absoluutselt vastunäidustatud raseduse ajal.
Imiquimod
Imiquimod 5% kreemi (Aldara kreem) on paikselt kasutatud molluskite raviks. Ravim on ka Eestis olemas. Preparaat on tugeva immuunsüsteemi mõjutava toimega. Ravim on hästi talutav, kuigi sageli võivad tekida ärritusnähud ravitavas piirkonnas. Imiquimod ei ole lastele toksiline. Kreemi kantakse peale ööseks 4 nädala jooksul. Kollete taandumine võib võtta kuni 3 kuud.
Tretinoiin
0,1% tretinoiinkreemi on kasutatud nakkusliku molluski raviks 2x päevas. Kollete taandumist täheldati 11. päeval. Kõrvaltoimena võis tekida punetus ravitud kohal. Eestis on olemas retseptiravim 0,05% tretinoiinkreem (Retin-A kreem, mida on samuti molluski raviks edukalt kasutatud ja mis annab vähem ärritusnähte.
Tsimetidiin
Suukaudset ravimit tsimetidiini on edukalt kasutatud ulatuslike infektsioonide korral. Ravim stimuleerib immuunsüsteemi molluskit välja heitma (kasutatakse mitte-ametlikult ka soolatüügaste raviks).
Kuna tsimetidiin annab koostoimeid paljude teiste süsteemsete ravimitega, siis on oluline need enne üle vaadata.
Cantharidin
Cantharidini lahust Eestis ei ole, kuid seda on edukalt kasutatud nakkusliku molluski raviks. Ravim tekitab koldel villi. Lahust hoitakse peal 4 tundi, seejärel pestakse maha. Vajadusel korratakse ravi iga nädal kuni molluskite taandumiseni (tavaliselt 1-3 korda). Cantharidini ei kasutata näol.
Kaaliumhüdroksiid
Molluskite raviks on paikselt 2x/p kasutatud 5% kaaliumhüdroksiidi vesilahust, mis andis kollete taandumise keskmiselt 30 päevaga.
Pulseeritud värvilaser
Edukalt on molluskeid ravitud ka pulseeritud värvilaseriga, kuid see on suhteliselt kulukas.

Molluskiga nakatumise ja viiruse leviku vältimine:

• Nakatunud laps võib käia lastekollektiivis, nii lasteaias kui koolis, rea nõuete täitmisel –
jäsemetel ja mujal avatud nahal esinevad haiguskolded on kaetud sidemega, teised lapsed ja personal pesevad sageli ja hoolikalt käsi, haigusnähtudega lapse riideid ja muid esemeid ei kasuta teised lapsed, piiratakse ühiskasutuses olevate mänguasjade ja muude esemete vahetamist ning neid desinfitseeritakse. Sidemeid tuleb vahetada päeva jooksul korduvalt nende määrdumisel. Saastunud sidemed kogutakse suletavasse jäätmekotti. Samu nõudeid järgitakse ka haigestunud isiku perekonnas muude pereliikmete nakatumise vältimiseks.
• Ujumisbasseini võib haige kasutada ainult sel juhul, kui tema haiguskolded nahal on kaetud veekindla sidemega; haigega ei või vahetada käterätikut, pesemisvahendeid, ujumisprille, -mütsi, -trikood. Vees matsereerunud nahk nakatub molluskviirusega kergemini kui terve kuiv nahk.
• Molluski haigusnähtude ilmumisel täiskasvanutel suguelundite piirkonnas tuleb hoiduda
sugulisest kontaktist kuni tervenemiseni.
• Molluski nähtude tekkimisel habeme kasvu piirkonnas ei ole meestel soovitatav habet ajada.
• Haigusnähtude esinemise perioodil ei ole soovitatav tegelda kontaktsporditreeninguga ja osaleda võistlustel.

Kasutatud allikad: Terviseamet.ee, Derma.ee, Inimene.ee