Paljudel lastel on ealine faas, kus nad tahavad olla juhid, kamandades oma vanemaid, sõpru, lasteaia- või koolikaaslasi. Kamandajast lapsele on iseloomulik agressiivne enesekindlus kuid see võib osutuda ka heaks omaduseks tema arengus kui seda õigesti suunata.
Lapsed, kes omavad sõpru ja head suhtluskeskkonda on vähem depressiivsed ja üksildased. Nad on enesekindlad ning rahulolevad. Lapsed, kellel on head sõprussuhted eakaalsastega saavad paremini hakkama koolis ning täiskasvanuna on nad kohanemisvõimelised ja edukad oma plaanide elluviimisel. Seepärast on oluline, et vanemad õpetaksid sõprussidemete hoidmist ja leidmist. Aita lihvida tema sotsiaalseid oskusi, olles toetav ja julgustav lapsevanem.
Milline laps on kamandaja ?
- Ta naudib juhipositsiooni.
- Ta tunneb end teisi kamandades mõjuvõimsana.
- Talle meeldib, kui kõike tehakse tema tahtmise järgi.
- Ta on kindel, et tema lahendused on parimad.
- Ta kardab, et teised lapsed langetavad selles olukorras vale otsuse.
- Tal pole piisavalt enesekindlust, et taluda kellegi teise juhtimist.
Lapse kamandamine võib viidata probleemidele, sest ta :
- Ei tunnista teiste inimeste häid omadusi ning tahab olla ise tähelepanu keskpunktis.
- Arvestab vaid iseenda mõtete ja soovidega.
- Võib jääda oma eakaaslaste poolt sotsiaalselt tõrjutuks, sest nad hakkavad temast eemale hoidma. Tihtipeale ei ole nad eakaaslaste seas ka populaarsed.
- Ärritab teisi, sest tal puudub enesekriitika.
- Ta pole tore kaaslane, kuna ta kamandab kõiki.
- Õpib harva oma vigadest, sest on veendunud, et tal on õigus.
- Avaldab pidevalt om arvamust , isegi kui seda pole küsitud.
Kuidas sellega toime tulla?
- Püüdke talle selgeks teha, milline on tema käitumise mõju teistele inimestele.
- Paluge tal enne tegutsemist kuulata ka teiste arvamust.
- Selgitage, et ta laseks ka teistel oma mõtteid avaldada ega suruks neid maha.
- Küsige, mis tunne oleks temal kui teda keegi niimoodi käsutaks.
- Mängige koos mängu, kus juhtroll on teil ning ta peab teie soovitusi järgima. Samuti kaasake teda seltskonnamängudesse.
- Selgitage, kuidas tema kamandamine mõjub perele ja sõpradele.
- Ärge tehke oma lapse korduvatest nõudmistest välja. Lihtsalt ignoreerige teda sellel hetkel kui ta käitub teiega üleolevalt.
- Ärge naerge tema ega tema käitumise üle. Säilitage rahu ja paluge tal oma soov öelda viisakalt, mitte ülbitsedes ega käsutavalt.
- Kui ta käitub teistega arvestades ja viisakalt, jagab oma mänguasju ning võtab arvesse mängukaaslaste soove siis kiitke teda tubli käitumise üle.
- Rääkige võimalikult tihti lapsega, arutlege erinevate probleemide. Oskus probleemidele lahendusi leida tuleb kasuks kogu eluks.
- Ärge unustage jälgida ka enda käitumist ja suhtlemist seltskonnas.
- Pöörake talle piisavalt tähelepanu ning õpetage talle viisakat ja rahulikku suhtlemist.
Hästiarenenud sotsiaalsete oskustega laps/nooruk:
- oskab luua, kujundada ja säilitada sõprussuhteid eakaaslastega
- oskab öelda ja vastu võtta komplimente
- oskab teiste emotsioone märgata ning mõista, on eakaaslaste suhtes
- heasoovlik
- on initsiatiivikas – osaleb ühistes tegevustes ning algatab tegevusi
- oskab toime tulla tugevate emotsioonidega
- oskab kirjeldada enda positiivseid omadusi
- on enesekindel
- oskab end esitleda
- aktsepteerib kriitikat, reageerib kohaselt
- aktsepteerib reegleid ja piiranguid, järgib instruktsioone
- oskab seista oma õiguste eest, reageerib ülekohtule
- oskab vaidlustada ebaõigeid reegleid ja tegevusi, ignoreerida eakaaslaste
- negatiivseid mõjutusi
- oskab toime tulla konfliktses olukorras
- oskab töötada iseseisvalt, väikestes gruppides ja meeskondades
- täidab ülesandeid oma individuaalsete võimete tasemel
- käitumine on hästi organiseeritud (ei hiline)
- oskab vaba aega mõistlikult kasutada
- oskab abi küsida
- teeb koostööd täiskasvanutega
- oskab nii alluda kui ka juhtida.
Allikad: Sotsiaalne kompetentsus,Helve Saat & Hele Kanter/http://www.ut.ee/curriculum/orb.aw; “Miks lapsed nii käituvad”,Dr. Richard C. Woolfson; http://www.supernanny.com; http://missourifamilies.org/