Kas düsleksia ja autism takistavad lapsel geeniuseks saada?

Vastus oleks lühidalt, kindlasti mitte.
Düsleksia ja geniaalsus
Düsleksia ja geniaalsuse seoseid on pikalt uuritud ja uuritakse edasi, aga on selge, et mitte ühelgi düsleksiat või autismi põdeval lapsel pole takistusi, olemaks geenius.
Kuigi lugemisraskustega võivad kaasneda ka probleemid loetu tähenduse mõistmisel, ei tähenda düsleksia tingimata madalat vaimset võimekust.
Hea näide on kindlasti Leonardo da Vinci või Pablo Picasso, kes arvatavasti olid mõlemad düslektikud.
Mõned uuringud väidavad, et võib-olla oli nende düslektiline võime just see tegur, mis aitas kaasa andele oma ideid nii täpselt ette kujutada ja nii laialdaselt neid oma joonistustes kajastada.
Autism ja geniaalsus 
Autism on haigus, mida võib kohata tänapäeva lastevanemate hirmuunenägudes. 10 000 lapse kohta diagnoositakse autism keskmiselt 3–4 lapsel.
Enamikul vanematest tegelikult pole üldse õrna aimugi, mida see diagnoos täpselt tähendab. Kas mu laps ei saa mitte kunagi iseseisvat elu elada? Kas mu laps on suuteline õppima ning endale haridust saama?
Juba varajases lapsepõlves ei suutnud maailmakuulus autistlik kunstnik ning

“inimkaameraks” nimetatud Stephen Wiltshire mitte ainult joonistada, vaid tegi ka visandeid, mis nõudsid täielikku perspektiivi, arhitektuuri ja dimensiooni mõistmist.
Segadusse võib ajada asjaolu, et selliste kõrgtasemeliste võimetega kaasnevad raskused luua normaalseid sotsiaalseid suhteid.
Stephen Wiltshire annab lootust nii autistlikele lastele kui nende vanematele.
Kuigi tuleb teha veel palju uuringuid, on selge, et esineb laialdasi valdkondi, kus geniaalseks peetavate laste ja hariduslike erivajadustega laste võimed osaliselt kattuvad.
Allikad: Dailymail.co.uk; stephenwilshire.co.uk;
“Sinu laps suudab mõelda nagu geenius”, Bernadette Tynan, Kirjastus Tänapäev, 2007.