Umbes veerand Eesti imikutest kannatab rauapuuduse või koguni rauapuudusest tingitud kehvveresuse käes, selgub Tartu ülikooli lastekliiniku doktorandi värskest uurimusest. Üllataval kombel võib selle põhjuseks olla lehmapiima liigne tarbimine.
Postimehe ajakirjanik Alo Lõhmus vestles Tartu Ülikooli lastekliiniku doktorandi ning anestesioloogia- ja intensiivravi residendi Neve Vendtiga, kelle sõnul on aneemia maailmas kõige sagedasem toitumisega seotud haigus lapseeas.
Kui arenenud riikides esineb kehvveressust kuni 8 protsendi lastest, siis arengumaades on see protsent 30-51. 1996. aastal Viljandi maakonnas ja Tallinnas tehtud uuring tuvastas, et kolme-nelja aasta vanustest Eesti lastest põeb aneemiat tervelt 18–45 protsenti, mis seab meid arenguriikidega samale tasemele.
Neve Vendt otsustas uurida oma doktoritöös, kui palju on selles süüdi rauapuudus. Ta uuris 171 Eesti last vanuses 9-12 kuud ja leidis, et rauapuudus ilma aneemiata esines 14 protsendil lastest ning rauapuuduse aneemiaga 9,4 protsendil imikutest. Seega napib rauda iga neljanda lapse veres. Rauapuudus imikueas võib aga põhjustada püsivaid tagajärgi kogu eluks.
“Rauapuudusaneemia mõjutab aju arengut. Rauapuuduses lapsed ka haigestuvad kergemini, sest raud ei toimi ju vaid veres, vaid kõigis organites, olles üks peamisi modulaatoreid rakkude funktsioonide käivitamisel,” rõhutab Vend raua tähtsust.
Ehkki rauapuudusaneemia on õige toitumise abil välditav, on palja silmaga võimatu haigust õigel ajal märgata. Alles tõsise kehvveresuse korral muutub laps rahutuks, hakkab hingeldama ning tema pulss kiireneb.
Rauapuuduses asetab Vendt süü aga tervislikuks peetud lehmapiimale. Lehmapiim sisaldab küll rauda, kuid inimorganismil on seda raske omastada, selgitab Vendt. Samas aga saab laps piimast hõlpsasti kätte vajalikud kalorid, pealegi on piim üsna odav. Nii võibki lapse toidusedel kujuneda liiga piimaseks, mis tasapisi rajab teed rauapuuduse tekkele.
“Lapse esimesel ja ehk isegi teisel eluaastal tuleks igal juhul vältida lehmapiima ning kasutada rinnapiima vähesuse korral imikute piimasegusid,” soovitab Vendt.
Ta nõustub, et lehmapiima kahjulikkus on lapsevanematele üllatav ning neil pole seda kerge mõista. “Me kõik oleme ju lehmapiima peal üles kasvanud,” nendib ta. Vendti sõnul tuleb lapsele anda juba väiksest peale liha ja välistada igasugune taimetoitlus.
“Täiskasvanud inimesel kulub aneemia tekkimiseks aastaid ekstreemsel taimetoidul olemist, aga lastel tekib see väga kergelt,” hoiatab ta.
Tervishoid