Rasedus

Vitamiinid ja mineraalained

Vitamiine ja mineraalainete üledoseerimine on ohtlikum kui aladoseerimine Foto:Dreamstime

Kasulikest vitamiinidest ja mineraalainetest rääkides võiks dietoloog Mai Maseri sõnul terve Mendelejevi tabeli ette lugeda ning lisada valgud, rasvad ja süsivesikud.
Siiski on osad vitamiinid raseduse ajal olulisimad, näiteks D ja E ning B-grupi vitamiinid.
Kasulikud vitamiinid
Raseduse ja imetamisega seoses räägitakse enim B-vitamiinide rühma kuuluvast foolhappest, sest see on raseduse algusest peale loote arenguks väga oluline ja aitab ennetada arenguhäireid. Kui täiskasvanud inimene vajab foolhapet 200-400 g päevas, siis lapseootel naine kolm korda rohkem.
D-vitamiin on rahhiidi vastane, seepärast antakse seda profülaktika eesmärgil ka titadele. „Juba ema organismis peaks seda olema, et ei tekiks olukorda nagu öeldakse, et laps võttis emalt hambad,“ rääkis Maser. D -vitamiin aitab kaltsiumil imenduda, see on aga vajalik hammaste ja luude tugevnemiseks.
Vitamiin E on n-ö elujõu vitamiin, sest soodustab sigimist ja on oluline kiiresti paljunevate rakkude elus, lisaks tugevdab ta veresooni.
Maser tõstis esile ka vitamiine A, K ja C. Vitamiin A on oluline nägemise seisukohast, mees- ja naissugurakkude tekkeks, embrüo ja platsenta arenguks, K on hea luude tugevduseks, neerude ja platsenta arenguks ja funktsioneerimiseks. C-vitamiinil on palju ülesandeid ja teda leidub ehk ka seetõttu pajudes toiduainetes. C-vitamiin on oluline erinevate ainete sünteesil, haavade paranemisel, ravimite omastamisel, naha, kapillaaride, hammaste, igemete, luude, sidekoe talitluseks.
Kus neid leidub?
Foolhape – tumeroheliste lehtedega köögiviljad nagu spinat, brokkoli, petersell.
E – õlides, seemnetes (eriti õunaseemnetes), maapähklivõis, teraviljas, idudes, porgandis, tomatis.
D – kala ja piimas. Lisaks käivitab D-vitamiini tootmise organismis päikese käes viibimine.
C – tsitrusviljad, mustsõstar, kibuvits, petersell, lehtkapsas, paprika
A – kalamaks, kalaõli, rasvasemad piimatooted, porgand (sisaldab eelühendit)
K – kala, rapsiõli, spinat, lehtsalat, spargel, hernes, kapsas
Mineraalained
Olulisemad mineraalained on lapseootuse ajal raud ja kaltsium.
Rasedatel mõõdetakse regulaarselt hemoglobiini taset veres ja mitte ilmaaegu – punastes verelibledes sisalduv hemoglobiini on vaja, et hapnik kõigi organismi kudedeni jõuaks. Rauda on vaja selle aine sünteesiks ning raseduse ajal on oht, et emal tekib kerge rauapuudus. Sellistele rasedatele soovitab arst rauapreparaate lisaks võtta või veelgi parem – hematogeeni süüa. Looduslikult on parim rauaallikas punane tailiha. Ka maksas leidub rauda, kuid seda ei soovita Maser sageli süüa, sest maksa koguneb ka kahjulikke aineid.
Vajadus kaltsiumi järele suureneb samuti raseduse ja imetamise ajal. Kaltsium tugevdab luid ja hambaid, osaleb kudede ainevahetuses, südame töös, madaldab vererõhku ja vere kolesteroolitaset. Kaltsiumiga koos toimib luude tugevdajana ka magneesium.
Jood on oluline ainevahetuse kiiruse ja erksuse puhul ja aju arengus. Maseri sõnul leidub joodi mereäärsetes taimedes. Uuringutest on selgunud, et neid taimi söövate lehmade piim on samuti joodirikkam. Joodivaestes piirkondades tarvitatakse jodeeritud soola.
Seleenist räägitakse vähem, kuid n-ö rakumembraanide ehituses ja kaitses on tal oluline roll. Seleen hoiab kudesid elastsena ning vähendab vähiriski.
Kaaliumi leinuim ülesanne on vererõhu alandamine, kuid lisaks on tal roll loote arengus, südamelihaste ja närvisüsteemi töös.
Kus neid leidub?
Kaltsium – piim, brokkoli, apteegitillis.
Jood – Piimatooted, mereannid
Seleen – meresaadused, liha, muna, teravili
Magneesium – kaunviljad, mineraalvesi, pähklid, seemned
Kaalium – rosinad. Kartulis, köögiviljades, tatras
Kas vitamiinipurk asendab toitu?
Maser nendib, et vahel on vitamiinipurk vajalik, eriti siis, kui organismis toimuvad muutused, milletõttu on normaalne vajalike ainete imendumine häiritud. Ja kuigi rasedus ei ole haigus, on meie kliima eripärast tulenevalt tarvis D-vitamiini lisaks võtta. Ja rasedana võiks kala süüa. Kui kalalõhn või –maitse on vastumeelt, siis tuleks selle asemel küll vitamiinipurk appi võtta.
„Vitamiine ja mineraalainete üledoseerimine on ohtlikum kui aladoseerimine,“ manitses Maser. Kui näiteks D-vitamiini üle normi tarbida, võivad organismis kaltsiumiladestused tekkida. Foolhape liigtarvitamine võib tekitada krampe ja langetada vererõhku, seleen üledoseerimine on lausa mürgine.

Lisa oma kommentaar