„Naljakat lugu tahad kuulda? Mul on nüüd neli pead.“
„… et … oota … kolm?!“
Nii teatas 25-aastane tartlanna Eger Ninn oma sõbrannale msn-i vestluses, et ootab kolmikuid.
Tartu Ülikooli sotsioloogia magistrandist sõbranna Stella Pajula teadis küll, et Eger on lapseootel, kuid kolmikute uudis võttis siiski tummaks. Samamoodi reageerisid teisedki sõbrad-tuttavad ja sugulased. Egeri ema arvas esiotsa, et tütar teeb varajast aprillinalja, meenutab Eger naerdes.
„Eger serveeris uudist nii lõbusalt ja see ei olnud ka üllatus, et neid mitu võib olla,“ ütleb Stella. Nimelt on nii Egeri kui tema elukaaslase Kalev Vapperi (25) suguvõsas kaksikuid sündinud. Kolmikuid siiski mitte. Eger aga ootab kahte poissi ja ühte tüdrukut, kes kõik on erimunarakulapsed ning alguse saanud ilma igasuguse meditsiinilise abita.
Eger tunnistab, et last, õigemini lapsi, ei olnud neil Kaleviga veel plaanis, sest lapseootuse teadasaamise hetkeks olid nad koos olnud kõigest veidi üle poole aasta. Tagantjärele selgus aga, et mõlemad olid järelkasvule endamisi mõelnud.
Mis nüüd saab?
Lapseootele jäi Eger siis looduse tahtel ja rasestumisvastaste vahendite kiuste. Ta kinnitab siiski, et kõik, mis looduse poolt antud, on tema jaoks loomulik ning muud võimalust peale laste sünnitamise pole ta kordagi kaalunud.
Esimene ultraheliuuring oli tänavu oktoobri keskel, kuhu läks ka Kalev kaasa. Uuringut läbiviinud arst teatas paarile alguses, et nad ootavad kaksikuid. Siis tahtis tohter lapsi mõõtma hakata, kuid ütles, et midagi on ikka valesti. „Et oi, näe, siin on ikka kolmas ka veel,“ meenutab Eger lõbusalt.
„Ma vaatasin ekraani ja mõtlesin, et see ei ole minuga. Kuidas sa ikka reageerid, kui öeldakse, et sa saad kolmikud.“
Kalev istus aga Egeri kõrval toolil, õnnis naeratus näol. „Täpselt selline tunne oli, et midagi on hästi õnnestunud,“ meenutab Kalev ja lisab, et ootab põnevusega juba uut ultraheliuuringut, kus lapsi ekraanil liigutamas näeb. Praegu on juba tunda kui põngerjad läbi kõhu müksivad, räägib peatne isa uhkelt.
„Mina mõtlesin ikkagi selle peale, et issand jumal, mis nüüd siis saab,“ tunnistab Eger ja täpsustab, et kohale hakkas jõudma, kui keeruline võib olla korraga kolme lapse eest hoolitseda.
Erineb hallist massist
Eger ei ole tüüpiline naine, keda suudaks emana ette kujutada, nendivad nii naine ise kui Stella. Sõbranna iseloomustab Egerit kui uskumatult tolerantset inimest. „Ta aktsepteerib igasuguseid kiikse ja erinevusi.“ Eks Eger isegi erine hallist massist, nendib Stella.
Efektne riietumisstiil kombineeritud julguse, kangakaelsuse ja suure veenmisvõimega moodustab silmatorkava koosluse. Tülikad kohustused lükkab Eger sõbranna sõnutsi küll viimse hetkeni edasi ja veel sealtki üle. „Aga üldjuhul saab kõik tehtud.“
Eger töötab ajakirjanikuna ning hobi korras käib dokumentaalfilme tegemas. Selle lisandub veel kool, muud tegemised, sõpradega kokkusaamised, vahel pidudel käimised ning 24-st tunnist ööpäevas jääb vajaka.
Kolmikute sünd keerab aga senise elu pea peale nii Egeril kui Tartu Kõrgemas Kunstikoolis fotoosakonna juhataja abina töötaval Kalevil. Mis siis täpselt toimuma hakkab, ei suuda praegu ei Eger ega Kalev ette kujutada. „Ei ole võimalik teada, mis saama hakkab enne, kui asi käes on,“ ütleb Eger. „Arvata võib, et elu muutub drastiliselt,“ nendib Kalev.
Kolmikute isa loodab, et lapsed on mängulembesed ning annavad talle kui loomingulisele inimesele innustust midagi uut luua. „Suur kadalipp seisab ees, ja magamatus, hästi segane kulgemine, aga hästi huvitav,“ mõtiskleb Kalev.
Pool aastat inimpiimapudel
Eger, kes, nagu ka Kalev ise tunnistab, et rohkem kahe jalaga maas, on lugenud teiste kolmikute emade lugusid ning teatab naerusuiselt, et esimene poolaasta pärast laste sündi on ta ilmselt inimpiimapudel – muuks jääb vähe aega. Kellegi peaks ka appi võtma, sest üksi on kolme imikuga keeruline hakkama saada.
Veel mõtleb Eger, et kevadeks peaks ülikooli ära lõpetama ja autojuhiload ära tegema. „Kolmikutega ühest linnast teise liikuda ilma, et oleks auto, mitte auto, vaid väike buss, ei ole võimalik,“ märgib Eger. Väike buss sellepärast, et tavalise auto tagaistmele ei mahu kolm turvahälli ära, vanker ammugi mitte.
Kolmekohalist vankrit tavalisest beebipoest ei saa, kuid see mure on Egeril juba lahendatud. Üldse märgib ta, et riiete, vankri ja muu sarnase pärast ei muretse, lastega tuttavaid on küll, kes aitavad. Küll ka kõige muuga hakkama saab, on ta kindel, kuigi vahepeal võib tulla tunne, et tahaks põgeneda. „Aga see läheb alati üle.“
Ka Stella usub, et kui ta laste esimese elukuu lõpus Egerit näeb, vaatab talle vastu tumedate silmaaluste ja kurnatud olemisega sõbranna. „Aga naerab samamoodi ja ma ei kahtlegi, et ta saab hakkama.“
Inervjueeris Sigrid Sõerunurk
Mitmikud