Koolieelik

Milline on kooliküps laps?

Sellele küsimusele vastab Gustav Adolfi Gümnaasiumi algõpetuse õppetooli juhataja Anne Ode. Kuigi koolis on praegu ülikiire aeg, nõustus Anne Ode vastama mõnele Nupsu esitatud küsimusele.
Esmajoones rõhutas Anne Ode, et kasvanud on teadlike lapsevanemate hulk. Eelkoolis õppivad lapsed läbivad katsed ja üha vähem on neid vanemaid, kes oma lapsed sealt ära võtavad, kui selgub, et neid GAGi vastu ei võeta. Nad kasutavad erinevaid võimalusi, et last arendada ja et laps saaks edukalt õppida ükskõik millises koolis. Eelkooli õppetöö jätkub GAGis aprilli lõpuni.
Uurisime, milline võiks 1. klassis õppima asuv laps üldjoontes olla.
Anne Ode vastas: „Isiksuseomadustest on koolilapsele olulisemad sõbralikkus, koostöövalmidus, teistega arvestamine, hoolivus, tähelepanelikkus, kuulamisoskus, julgus.“
Kooliküpsus ei seisne ainult teadmiste olemasolus, vaid eeldab ka valmisolekut lävida kaaslaste ja õpetajatega.
Millised sotsiaalsed oskused peaksid esimesse klassi tulijal olema?

Anne Ode: „Laps peab
* oskama nii eakaaslastega kui ka täiskasvanutega suhelda,
* olema valmis leidma endale sõpru,
* märkama, et inimesed on erinevad,
* teadma ja täitma antud kohas kehtestatud reegleid,
* käituma vastavalt üldtunnustatud viisakusnormidele,
* oskama korras hoida oma asju, neid kiiresti (nt koolikotist, garderoobist) üles leidma,
* teadma, mis on võõrad asjad ja kuidas neid hoida.
Väga tähtis on eneseteenindusoskus: paelte sidumine, kiire riietumine, nööpide kinnipanemine jms, oma füsioloogiliste vajadustega hakkama saamine, tualeti kasutamine, noa ja kahvli kasutamine söömisel.“
Esimesse klassi tulijate vanemad muretsevad, mida peaksid lapsed kooli minnes oskama ja kas nende lapsed on ikka valmis. Kuigi eliikoolid jätkavad pärast katseid tavaliste programmide järgi õpetamist, korraldatakse ometi tugeva ja ühtlase õpiseltskonna väljavalimiseks katsed.
Millised peaksid olema lapse akadeemilised teadmised ja oskused ning mida katsetel küsitakse?

Anne Ode rääkis kooliuusiku akadeemiliste teadmiste ja koolikatsete kohta järgmist:
„Lapse teadmised peaksid vastama alushariduse õppekavades kehtestatud nõudmistele.
Eesti keeles peab laps oskama lugeda kokku lühemaid sõnu, saama loetu mõttest aru ja oskama vastata teksti põhjal küsimustele.
Kui laps tuleb aga katsetele kooli, kus hakatakse süvendatult õpetama nt mõnda võõrkeelt, siis peaks ta oskama lugeda kokku ka pikemaid sõnu. Kuna konkurss on tihe, siis jäävad sõelale ikka need lapsed, kes loevad lausa soravalt, ilmekalt, saavad loetust aru, oskavad isegi arutleda antud teemal.
Kirjutamise osas on nõutud lühikeste 1-2 silbiliste ühekordsete häälikutega sõnade kirjutamist joonistähtedega. Meil on olnud katsetel alati väike etteütlus (vahel üksikud sõnad, vahel laused) või sõnade kirjutamine piltide järgi. Sõnades on ka pikad ja ülipikad täishäälikud ja suluta kaashäälikud.
Matemaatikas on katsetel arvutamisülesanded 12 piires. Kui katsed toimusid matemaatika klassi, siis oli ka üleminekuga liitmist ja lahutamist (nt 7+5) ja ühe tehtega tekstülesanne.
Laps peab tundma erinevaid kujundeid (ruut, ristkülik, kolmnurk, ring, joon), oskama nende suurust või pikkust võrrelda; orienteeruma paberil (ülal, all, paremal, vasakul, keskel), suutma loendada, rühmitada mingi tunnuse alusel.
Tähtsal kohal on loogika, tähelepanu ja mäluga seotud ülesanded.
Lapse teadmised loodusest, kodumaast, liiklusest, lastekirjandusest jms tulevad ilmsiks vestluse käigus.“
Iga lapsevanem soovib oma põnnile parimat.
Kuidas saab vanem kaasa aidata sellele, et tema lapse koolikatsed õnnestuksid ja tal hakkaks koolis võimalikult hästi minema?

„Selleks, et laps oleks katsetel ja hiljem koolis edukas, peavad vanemad teda igakülgselt (nii vaimselt kui füüsiliselt) arendama. Lapsega peab vestlema päevasündmustest ja küsima ka tema arvamust tähtsate otsuste tegemisel.
Lapsele tuleb õpetada ja ka nõuda enese järelt koristamist, eneseteenindust, viisakusreegleid, anda võimalusi suhtlemiseks nii laste kui täiskasvanutega. Õpetada tuleb ohutut liiklemist kooli- ja koduteel.
Vanem peab lapse jaoks leidma aega, temaga võimalikult palju koos olema, näitama isiklikku eeskuju, andma lapsele võimaluse paljusid asju proovida, mitte karta eksimist, sest vigadest ju õpitakse.“
Anne Ode lisas: „Loodan, et minu vastustest on veidigi kasu ja need julgustavad vanemaid.“
Suur tänu Anne Odele, et ta leidis mahti meie küsimustele vastamiseks.

Lisa oma kommentaar