Gripivaktsineerimisega kaasneb palju müüte. Alljärgnevalt on toodud ära peamised liikvel olevad müüdid ja tegelikkus.
1. Müüt: Gripp ei ole ohtlik haigus
Tegelikkus: Gripp on tõsine haigus, mis põhjustab ülemaailmselt kümneid tuhandeid surmajuhte aastas. Hooajaline tavagripp on äärmiselt ohtlik väikelastele, eakatele ja krooniliste haigustega isikutele, mistõttu neid kutsutakse gripi riskirühmadeks. Vaktsineerimata inimesed levitavad gripiviirusi eelnimetatud ohustatud inimestele ja nad on ohtlikud nii oma lpereliikmetele, lähedastele kui ka teistele, kellega nad kokku puutuvad. Uus gripp erineb hooajalisest tavagripist selle poolest, et see on ohtlikum lastele ja noortele täiskasvanutele. Vaktsineerimisega saame aga kõiki neid kaitsta, vältida nende haigestumist ning sellega kaasneda võivaid tüsistusi ning suurendada oma pereliikmete ja töökaaslaste tervise turvalisust.
2. Müüt: Gripi vältimiseks piisab küüslaugust ja käte pesemisest
Tegelikkus: Gripiperioodil on õige tervisekäitumine ülimalt oluline, sest see aitab meil nii ennast kui ka oma kaaslasi haiguse eest kaitsta. Kuigi immuunsüsteemi võimekust aitab tõsta ka tervislik toitumine ja hügieen, tagab kõige kindlama kaitse siiski vaktsineerimine. Vaktsineerides ei kaitse me ainult iseennast vaid ka oma lähedasi, sest kuigi haigus meist igaühel ei avaldu, võime gripiviirusi siiski iseenda teadmata oma kaaslastele edasi kanda. Kuigi gripiviiruste levitamist aitab vältida ka korralik kätepesemine, saab aktiivne ja teistega suhtlev laps või täiskasvanu enda nakatumist või gripiviiruse kojutoomist kõige edukamalt vältida siiski enda vaktsineerimisega.
3. Müüt: Gripivaktsiin põhjustab grippi
Tegelikkus: Gripivaktsiin ei sisalda nakatamisvõimelisi viiruseid, seetõttu on välistatud ka grippi nakatumine gripivaktsiini kaudu. Gripivaktsiiniga viiakse organismi eelnevalt kahjutuks tehtud ehk inaktiveeritud viirused, et meie immuunsüsteem saaks neid tundma õppida ja oskaks õigesti reageerida juhul, kui ta peaks kohtuma nakatumisvõimeliste viirustega. Surmatud vaktsiiniviirus ei ole võimeline levima ega paljunema, seetõttu ei saa gripivaktsiini süstimine olla grippi haigestumise põhjuseks.
4. Müüt: Gripivastane vaktsineerimine raseduse ajal kahjustab loodet
Tegelikkus: Rasedus esitab oma nõudmised naise organismile. Seetõttu on rasedad ja sünnitusjärgses perioodis olevad naised rohkem ohustatud gripi rasketest tüsistustest. Kuna vaktsiin ei sisalda nakatumisvõimelisi viirusi, siis ei tekita raseduse ajal vaktsineerimine lootele ega emale mingit lisaohtu, küll aga suurendab oluliselt ema vastupanuvõimet gripiviirustele. Gripivaktsiini ohutus raseduse ja sünnitusjärgsel ajal on teaduslikult tõestatud, see on ohutu ka rinnaga toitvale emale ja imikule. Vaktsineerimine annab vajaliku kaitse raseduse ja sünnitusjärgseks ajaks, mil haigustest tuleks kindlasti hoiduda, kuna haigused võivad olla nii emale kui lapsele väga ohtlikud. Vaktsineeritud naiselt kanduvad kaitsekehad üle ka lootele ja seega omab ka vastsündinu kaiset gripi vastu.
5. Müüt: Plaanilised vaktsineerimised tuleb edasi lükata, kuna igasuguse vaktsineerimise järgselt kulgeb gripp raskemini
Tegelikkus: Teised vaktsiinid ei mõjuta grippi nakatumisel haiguse kulgu. Meie organism tegeleb erinevate antikehade väljatöötamisega pidevalt ning see protsess toimub ka haiguse ajal ja ei mõjuta haiguse kulgu. Niisamuti ei takista gripi vastu vaktsineerimine lapse või täiskasvanu vaktsineerimist teiste nakkushaiguste vastu.
6. Müüt: Gripi hooajal ei tohi teisi vaktsineerimisi teha
Tegelikkus: Müüt on alguse saanud mõnes riigis arutusel olnud võimalusest gripipandeemia korral teiste haiguste vastane vaktsineerimine peatada. Arutelu põhjuseks on olnud soov kõigi tervishoiutöötajate ressurside suunamine gripivastasele vaktsineerimisele, et kindlustada elanikkonna tervislik heaolu. See ei tähenda aga seda, et teiste nakkushaiguste vastane vaktsineerimine samal ajal ei oleks soovitatav. Kuna vaktsineerimine ei nõrgesta organismi, ei ole teiste vaktsineerimiste edasilükkamine gripiperioodil põhjendatud. Pigem võib see tekitada lisaohtusid, kuna teised nakkushaigused levivad vabalt edasi. Peale pärisrõugete ei ole ükski nakkushaigus Eestis lõplikult kadunud ning seetõttu on vaktsineerimine erinevate haiguste vastu endiselt tähtis.
7. Müüt: Uue gripi vaktsiin põhjustab halvatust
Tegelikkus: Tegemist on alusetu ja pahatahtliku kuulujutuga. Mitmekümnest miljonist Euroopa Liidus uue gripi vastu vaktsineeritud inimeset pole keegi vaktsineerimise tagajärjel halvatuks jäänud. Samuti ei ole esinenud ohtlikke ega ootamatuid kõrvalnähtusid, mis võiksid tekitada püsiva tervisekahjustuse. Vaktsineerimine annab immuunsüsteemile niivõrd kaduvväikese koormuse võrreldes sellega, milline on organismi igapäevane tegevus, et selle tagajärjel ei teki raskeid ja püsivaid tagajärgi, küll aga kujuneb efektiivne kaitsevõime haigustekitajatega kokkupuutumise juhtudeks.
Allikas: Vaktsiin.ee
Blogi