Uuring: Kolme tüüpi isadus

Isa roll pereelus on väga suur. Keskkonda, milles lapsed kasvavad, on viimastel aastakümnetel mõjutanud päris mitmed tegurid:

• Naiste suurenenud osalus tööturul
• Kodust eemal elavate isade hulga suurenemine
• Isa osaluse suurenemine perekonnas
• Erinevate peremudelite teke, erinevatest kultuuridest inimeste abielud

Areng toimub kahes suunas: ühelt poolt suureneb nende isade arv, kes aktiivselt osalevad laste kasvatamise protsessis ja teiselt poolt kasvab ka nende isade hulk, kes oma lapse elust kaovad ja perest kaugenevad. Põhjusi, miks isad peredest kaugenevad, on mitmeid. Esikohal on lahutus, seejärel tulevad töönarkomaania, vastutustundetus ja alkoholism. Pärast lahutust käituvad isad samuti mitut moodi: nad võivad oma perede elust hoopistükkis distantseeruda, kuid on ka isasid, kes pärast lahutust jätkavad aktiivselt osalemist laste kasvatamise protsessis.
2006. a moodustasid üksikvanema leibkonnad umbes 16% kõigist lastega leibkondadest. Suureneb üksikisade osakaal, kuid 90% üksikvanematest moodustavad siiski emad. Palju on ka korduvabielusid ning vabaabielusid ning neist pärinevate laste osakaal on Eesti ühiskonnas üpriski suur. Kui suhe puruneb ja luuakse uus, keskendub isa nendele lastele, kelle emaga ta parasjagu koos elab.
Kuna olukord on kujunenud keeruliseks, räägitakse nüüd kolme tüüpi isadusest:

• Bioloogiline isa – Isa, kes oma lapsi ise kasvatab. Kuidas on aga lood spermadoonorlusega?
• Sotsiaalne isa – Mees, kes pole lapse bioloogiline isa, tunnistab end lapse isaks. Ta käitub isana ja on juriidiliselt lapse hooldaja.
• Psühholoogiline isa – Mees on isa siis, kui laps näeb temas isa ning tal on isaga soe ja usalduslik suhe. Laps suhtleb temaga pidevalt.

Uuringute tulemused  (2006) näitavad, et ligikaudu 40% eesti keelt kõnelevatest isadest on oma laste jaoks piisavalt aega. Selle numbri puhul on arvestatud ka laste hinnanguid.
Niisiis on Eestimaal psühholoogilisi isasid eesti keelt kõnelevate meeste hulgas umbes 40%. Need mehed leiavad piisavalt aega oma lastega rääkimiseks, nende murede kuulamiseks ja on laste jaoks alati olemas, sõltumata sellest, kas nad elavad laste emaga koos või mitte, on lapse boiloogilised isad või mitte.
Refereeritud ajakirjast Sotsiaaltöö, 4/2011