Lapsevanem

Meeste rollid ja rollivalikute eelistused Eesti peres

Meestel on perekonnas täita vähemalt neli olulist rolli:

  • Perekonna majandusliku kindlustatuse tagaja ehk leivakapi täitja
  • Abikaasa
  • Isa
  • Töötaja

Mehed ise arvavad, et hea isa olemiseks peavad nad eelkõige eeskujulikult täitma oma leivateenija rolli.  Eestis ongi see arvamus isa rollist kõige enam levinud, seda kipuvad õigeks pidama nii mehed kui naised. Ühe 1993. a läbi viidud uuringu alusel arvas 84% eestlastest, et mehe peamine ülesanne on raha teenida, naise kohus lapsi kasvatada. Rõhutati, et mees peab end realiseerima töö ja eduka karjääri kaudu.  2003. a arvas sedasama 79% eesti meestest.
2006. a uuriti üliõpilaste arusaamu sellest, mis juhtuks, kui mees teeniks perekonnas vähem kui naine.  Naisüliõpilased teatasid, et sel juhul tunduks mees neile tossike ja tallaalune ning võimusuhted perekonnas muutuksid naiste kasuks. Nad arvasid, et meest, kes teenib vähem, on raske austada ja et see ajab närvi, kui mees vähe raha koju toob. Iga neljas vastaja teatas, et sellisel suhtel poleks tulevikku ja järgneks lahutus.  Vaid iga kümnes vastaja oleks olukorrast aru saanud ja ütles, et see suhet kuidagi ei mõjutaks.
Mis olukorras on siis mehed, kellele niisuguseid nõudmisi esitatakse? Kõige enam kardavad nad töötuks jäämist ja seda, et ei tule omadega toime. Samuti pelgavad nad oma töövõime kaotust. Alles siis tuleb hirm oma lähedaste pärast. Meestele avaldab niisugune ühiskondlik surve tahes-tahtmata mõju. Nii töötavad nad alalõpmata mitmel alal, otsivad töövõimalusi välismaal ja selle tõttu jääb tagaplaanile nende roll abikaasana ja isana. Mida enam keskendub mees majandusliku toimetuleku küsimustele, seda vähem suudab ta täita oma abikaasarolli ja isakohuseid, sest tal puudub selleks lihtsalt aeg. Nii puudub peres ka emotsionaalne turvalisus, sest halb on nii majanduslik toimetulematus kui ka vähene aeg perega tegelemiseks.
Meeste valikuid põhjustab ka perekonna arengustaadium. Nii näitavad Ameerikas läbi viidud uuringud, et mehed alustavad rohkem töötamist, kui nad on saanud või saamas esimese lapse isaks. Huvitaval kombel oleneb meeste töötundide kasv ka sündinud laste soost. Nimelt töötavad poegade isad aastas rohkem 84 tundi, tütarde isad aga ainult 31 tundi rohkem. Ilmselt tunnetavad mehed peremudelina rohkem sellist peret, kus on kasvamas ka poegi ning tunnevad poegade ees suuremat vastutust. Eestis pole niisugust seost täheldatud.
Loomulikult kasvas ka Eesti meeste töötundide arv seoses lapse sünniga, koguni 35,1 tunnilt nädalas 41,6 tunnini nädalas. Väike arvutus siia juurde näitab, et Eesti isad peavad normaalse toimetuleku tagamiseks ühe lapse sünni korral töötama aastas 280 tundi rohkem kui seni (3x rohkem kui Ameerikas). Eriti hull muutus toimus aga meestega, kellel perekonnas kolm või enam alaealist last – nende keskmine töökoormus nädalas kippus ületama 54 töötundi, mis aastas teeb 397 töötundi rohkem kui meestel, kellel lapsi pole. (NB! Siit arvutusest on maha arvamata puhkus. Aga mehed ei puhka ju niikuinii.)
Mehed peavad oma töösaavutusi ja tööd üldiselt tähtsaimaks osaks mehelikkuse mudelis. Töötus on nende jaoks isiklik ebaõnnestumine, mille tõttu nad kaotavad enda arvates ka suure osa oma mehelikkusest.
Kauem ja rohkem töötavatel isadel on peresuhted problemaatilisemad, sest vähem jääb aega laste ja naistega suhtlemiseks. Samas tingib majandusliku toimetulematusega seotud stress meeste veel suurema rahulolematuse endaga. Loomulikult mõjutab meeste rahulolu iseendaga ka see, kuidas nad suudavad ühildada oma pereisa ja abikaasa rolli töötaja ja leivateenija rolliga.
Kõige enam on endaga rahul mehed, kes leiavad, et neil on laste jaoks piisavalt aega. Järgnevad need, kellel enda arvates laste jaoks piisavalt aega pole. Kolmandal kohal endaga rahulolu poolest on mehed, kel lapsi pole ja kõige depressiivsemad ning neurootilisemad ja endaga kõige vähem rahul on mehed, kes leidsid, et neil pole oma laste jaoks üldse aega või on seda liiga vähe. Nad olid teiste meestega võrreldes vähem rahul ka oma materiaalse olukorraga, peresuhetega ning eluga tervikuna.
Hea uudis on see, et meeste rahulolu oma eluga ning nende vaimne tervis sõltub otseselt sellest, kuidas ta enda arvates isarolli täita suudab. Isa rolli edukuse võtmeküsimus on selles, kui palju mees oma laste jaoks aega leiab.  Seega ei saa väita, et mehed isadusest ei hooli.  Nagu näitab seoses isadusega suurenenud töötundide arv, on isadus ja meeste töökus väga suurel määral üksteisega seotud.
Halb uudis on see, et kui mees ületähtsustab oma rolli pere majandusliku kindlustatuse tagajana, võib jääda unarusse isarolli täitmine. Nii on leitud, et jõukatest peredest pärit noorukitel esineb keskmisest enam probleeme, eriti mis puudutab sõltuvusainete kasutamist, ärevust ja depressiooni. Selle nähtuse põhjuseks peetakse ühelt poolt perepoolset survet elus midagi saavutada ja olla edukas oma tegevustes, teiselt poolt aga isoleeritust vanematest, kellel pole aega oma lastega tegeleda.
Meeste tehtud valikud ning see, mil määral nad oma erinevaid rolle peres tähtsustavad, mõjutavad otseselt nii nende endi kui ka nende abikaasade ja laste subjektiivset heaolu.
Refereeritud ajakirjast Sotsiaaltöö 4/2011

Lisa oma kommentaar