Selleks, et sinu laps areneks vajaliku kiirusega või isegi kiiremini (sellest unistavad paljud emad ja tegelevad selle nimel ennastunustava vaprusega), loo talle arendav keskkond. Arendava keskkonna all peetakse silmas seda, et ümbritsev pakuks sinu lapsele rikkalikke aistinguid ja tal oleks võimalus seda kõike uurida ilma eriliste piiranguteta.
Kui loed pidevalt soovitusi, mida laps peaks mingis vanuses suutma teha ning lähtud ümbritsevast meediamürast, mis väidab, et teatud vanuses lapsed teevad seda, teist ja kolmandat ning vajavad nii- ja naasuguseid mänguasju, võid seada tahes-tahtmata oma lapse arengule piirid. Pead suutma infomürast üle olla ja tahtma keskenduda oma lapsele. Kindlasti võid talle aga pakkuda tegevusi ja mänguasju, mis ei vasta üldlevinud kirjeldustele laste arengufaaside kohta. Kas või selleks, et uurida, kuidas sinu laps saab hakkama uue tegevusega või kui palju pinget talle pakub uus mänguasi.
Oluline on lapse arengu seisukohalt tagada talle turvaline kasvukeskkond – vältida tuleb kodus negatiivset õhustikku ja ebastabiilsust. Juba emaihus saab laps aru, kui vanemad on närvilised ja hakkab omakorda kõhus käte-jalgadega prõmmima, saati siis imik, kes meie keskel viibib ja kõike jälgib.
Washingtonis tegutsev Rahvuslik Andekate Laste Liit on andnud lastevanematele välja mitmeid infojuhte. Üks neist kannab pealkirja „Soovitusi imiku meelte stimuleerimiseks“. Sellest, et imikuga on palju vaja tegeleda, on meie eelnevates postitustes ka juttu olnud. Imiku aju arendamiseks on vaja tagada, et ta saaks võimalikult mitmekülgseid aistinguid ja tema elus oleks palju muutusi.
Kuidas luua imikule virgutav hällikeskkond?
- Muuda pidevalt seda, mis on sinu imiku nägemisulatuses. Pane sinna uusi mänguasju. Kui lapse hällist mööda lähed ja ta on ärkvel, tonksa mänguasja, et see hakkaks liikuma. Muuda esemete kaugust lapse näost. Kasuta peegleid, kõristeid, piiksuvaid mänguasju. Aseta aeg-ajalt lapse voodi või häll teise kohta, et ta näeks midagi uut.
- Kui toas on heli allikas, aseta laps nii, et ta näeks seda. Kui toimetad lapse läheduses, säti ta nii, et ta võiks sind toimetamas näha.Lapsed suudavad jälgida liikuvaid objekte üldjuhul juba kuuvanuselt.
- Tee nii, et laps näeks oma voodist/hällist võimalikult mitmekesiseid kujutisi ja värve. Kasuta mitmevärvilist voodipesu. Toas võta tarvitusele erksaid toone ja seintel eredavärvilisi pilte. Kujunduses eelista kahte või kolme tugevat tooni, triipe ja spiraalmustreid.
Kuidas oma lapsega suhelda?
- Kanna last ühest toast teise ja osuta tähelepanu nii ruumis paiknevatele esemetele kui ka aknast paistvatele asjadele. Kui lapsele näitad mingit objekti, ütle ka selle nimi.
- Aseta laps kohta, kust ta saab jälgida sinu askeldusi – kuidas pesu triigid, toitu valmistad, triigid, arvutiga töötad jne
- Alusta lapsega rääkimist tema elu esimestest hetkedest.
- Vasta lapsele, kui ta püüab sinuga kontakti saada ja suhelda. Ära kunagi naera lapse üle, isegi beebi saab sellest aru, kui tema üle naerdakse.
Millist füüsilist tegevust lapsele pakkuda?
Uuringud on kindlaks teinud, et lapse füüsilisest aktiivsusest sõltub see, kui palju tema ajus tekib erinevaid seoseid. Uuringud näitavad ka, et mida rohkem sinu laps kogeb muutusi esimese kuue elukuu jooksul, seda enam informatsiooni suudab ta töödelda järgmise kuue elukuu jooksul. Seega:
- Ära lase imikul pikka aega vaikselt ühes asendis olla – liiguta tema käsi, jalgu ja keha.
- Las imik puutub kokku leludega ka siis, kui ta on väike ja omas voodis. Head on mänguasjad, mis tekitavad heli, kui laps end liigutab või voodipulkade vastu läheb. Lapse käe juurde võib riputada lihtsa mänguasja, et ta näeks, mis juhtub, kui tema käsi mänguasja puudutab. Nii võimaldad oma pisikesele tegevust ja ergutad teda.
- Ümbritse oma laps huvitavate mustrite ja lõhnadega.
- Mängi temaga neid arendavaid mänge, millest oleme kirjutanud.
Iial ei või teada, järsku koogab just sinu hällis järgmine Einstein või Mozart. Anna talle siis võimalus!
Allikas: Kay Pittelkow, Angelica Jacob “Andekas laps”