Tulevase isa seitse peamist hirmu

Hetkest, mil sa kuuled oma partneri rasedusest, tõmmatakse sind uude ja täiesti teistmoodi maailma ning julgustatakse osalema kogu rasedus- ja sünnitusprotsessis. Kuid oma hirmude ja murede jagamine võib tekitada sinus ebamugavust. Alljärgnevalt olen ära toonud seitse suuremat hirmu, millega tulevased isad silmitsi seisavad.
Kindlustunne
Suurim hirm, mis mehi isadusega seoses vaevab, on meie kultuuris tugevalt juurdunud mõte: kas ma olen võimeline oma perekonda toitma ja kaitsma? Enamikes perekondades toob esimese lapse sünd kaasa äkilise muutuse, mil kahe inimese sissetulekud, mis varem läksid kahe inimese ülalpidamiseks, asenduvad järsku ühe inimese sissetulekuga kolme inimese ülalpidamiseks. Ja tänapäeva maailmas on see kandmiseks päris raske koorem.
Isa peab näitama tugevust aspektis, mida varem üldse ei arvestatud. Ta peab olema toeks mitte ainult materiaalselt vaid ka emotsionaalselt: tema naine, kes teeb läbi suuri emotsionaalseid muutusi, vajab tuge ning mehe kohus on tema jaoks olemas olla.
Edukas sooritus
Rohkem kui 80 protsenti meestest, keda oma töö käigus intervjueerisin, väljendasid muret oma võime üle sünnituse ajal vajalikult määral tegutseda ja naisele toeks olla. Nad pelgavad minestamist, oksendamist ning seda, et kõiki neid kehavedelikke nähes neil lihtsalt paha hakkab. Sellised hirmud võivad pärineda mehi pilavatest karikatuuridest ja situatsioonikomöödiatest, kuid üks, mis on kindel: kõik mehed kardavad seda – kuid see ei juhtu peaaegu kunagi.
Hilisemates vestlustes selgus, et ainult üks mees 600-st oli minestanud ning seegi juhtu augustikuises Kalifornias, kus sünnitustoa konditsioneer oli katki läinud ning kaks õde pidid samuti palatist lahkuma.
Kui sa tõesti verd ei talu, mine sünnitustoast välja. Ära vaata oma hirmudest mööda – analüüsi neid ja räägi teiste isadega, kes selle läbi on elanud. Isade tavapärane lause sünnitustoast väljudes on: “Naine ja laps on terved, me saime tüdruku.” Ja teine lause, mida kuuleb, on: “Mul ei hakanud üldse paha – pidasin täiesti normaalselt vastu.”
Lapsevanemaks olemine
Umbes pooled intervjueeritavatest vastsetest ja tulevastest isades julgesid lõpuks tunnistada, et neid vaevas kahtlus lapse tegeliku isa suhtes. Kuid nad solvusid ja tundsid end haavatuna, kui küsisin, kas neil on alust oma naist truudusetuses kahtlustada. Loogilisel tasandil peitub siin vastuolu, kuid emotsionaalsel tasandil toimub sootuks midagi muud. Mees kahtleb oma võimetes: “Kellelegi elu anda – see on liiga võimas, liiga ebamaine. Mina ei saa olla seda teinud.”
Intervjueeritavatest isadest oli huvitav teada: tulipunaste juuste, tedretähnide ja vildaka naeratusega tüüp. Tema lapsel olid tulipunased juuksed, tedretähnud ja vildakas naeratus. Ning mees kurtis tõsisel ilmel: “Ma kardan, et äkki mu naine pettis mind.” Kuid ta jätkas:” Lihtsalt tundus – ma ei tea – see oli liiga uskumatu ja imeline, et minuga juhtuda.”
Surelikkus
Kui sa paned aluse elule, mõtled paratamatult ka selle lõppemisele. Sind võivad kummitada mõtted sinu enese surmast: sa pole enam kõige noorem põlvkond, sinu järglane on tulemas ning kui kõik laabub hästi, sured sa enne kui tema. Paljude noorte meeste jaoks, kes peavad end kõikvõimsateks ja surematuteks, on see suur hoop. Üks mu patsientidest oli tipptasemel rallisõitja, kes loobus oma karjäärist, sest nagu ta ütles, ei ole tal “enam õigust surra.”
Sinu naise/lapse surm
Lapse sünd on väga närvesööv kogemus, sest sinule kõige kallima inimesega võib juhtuda hirmsaid asju. Sa võid lapsest ilma jääda; sa võid naisest ilma jääda ja pead lapse üksinda üles kasvatama. See pole sugugi kauge minevik, mil lapse sündi oodati suure hirmuga.
Kui mu vanavanemad 1920.aastate alguses lapse said, oli alla 50 aastaste naiste suremuse peamiseks põhjuseks sünnitamine. Tänapäeval, kui sünnitus kulgeb hästi ja laps on terve, võib ikkagi märgata, kuidas enamik vanemaid salaja oma vastsündinu varbaid ja sõrmi kindluse mõttes üle loevad.
Suhe naisega
Mehed kardavad sageli, et nende naine hakkab sündinud last armastama rohkem kui midagi muud siin ilmas – ning jätavad nemad sellest intiimsest suhtest välja. See väljavahetamise tunne on tugev ning hirm selle ees reaalne. Väga paljudes peredes muutub ema pärast sünnitust korravalvuriks, kes otsustab, millal ta oma abikaasat lapse juurde lubab.
Mäletan iseseisvuspäeva pidustusi, kus nägin üht vastsündinud lapsega ema, kes andis oma mehele kõrvakiilu, kui viimane oli püüdnud lapsele musi anda, ning nähvas, et too ajab lapse üles. Isa tõmbus eemale ja kõndis minema. Sel hetkel oleks pidanud ta ütlema, “Ma tahaksin teda hoida ja kui ta ärkab, panen ta ise magama.”
Isa peab mõistma, et see on ka tema laps ja et tema kasvatamises on partnerid võrdsed. Vahepeal peab isa lapsega ka kahekesi olema ja ema kodust välja ajama. Vastasel juhul võib näha, kuidas isa oma päevad golfirajal veedab, sest kodus ei ole tema jaoks lihtsalt kohta.
Partnerlus põhineb kummagi lapsevanema tugevatel omadustel. Emalt saab laps tavaliselt turvatunde, soojuse ja helluse, samas kui isa õpetab iseseisvust ning maailma mõistmist. Loomulikult võivad need omadused tulla mõlemalt vanemalt, kuid kui kummagi tugevad omadused toimivad käsikäes, on see imeline.
”Naiste meditsiin”
Mehed pole harjunud günekoloogia ja muu sellisega. See on võõras, külm ja miski,mida me eriti ei mõisteta. Ainuüksi kõrvaltvaatajatena tunnevad paljud mehed nende seadeliste ja läbivaatuste ajal piinlikust ja ebamugavust.
Haiglaruumid ja sünnitustoad pole isa jaoks eriti mugavaks tehtud. Naiste suguelundkonna suhtes on mehed võrdlemisi ignorantsed – see on see, mis “seal all” toimub. Ja siis kui mehed sellega esimest korda kokku puutuvad, lüüakse nad oimetuks. Valmisolek – sinu partneri ja lapse heaolu puudutavate küsimuste üle koos otsustamine – on suureks abiks. Eesootavat aitab paremini mõista ka sünnitusplaani koostamine ja sellega seoses enda rolli mõistmine.
*Jerrold Lee Shapiro, on kliiniline psühholoog, raamatute “Becoming A Father”, “The Measure of a Man” ja “When Men Are Pregnant” autor. Ta elab San Fransiscos oma naise ja kahe lapsega.
Allikas: http://www.babycenter.com
Autor: Jerrold Lee Shapiro