Vettesünnituse pooldajad väidavad, et see võimaldab beebil tulla soojast märjast emakast teistsugusesse sooja, märga keskkonda, leevendades sündimisega kaasnevat stressi. Kuna beebi hakkab hingama alles õhuga kokkupuutel, on riskid minimaalsed.
Paljud naised on avastanud, et sünnituse ajal sügavas soojas vees istumine aitab neil lõdvestuda ja kergendab tuhudest tingitud valu ja ebamugavust.
On neid, kes otsustavad sünnituse teiseks etapiks vannist välja tulla, kuid on ka neid, kes sünnitavadki otse vette, nii et beebi väljub emakast otse veekeskkonda.
Vettesünnituse eelised
Vettesünnitus loob tavaliselt erilise atmosfääri ja võib tavasünnitusega võrreldes olla täiesti teistmoodi kogemus. Vettesünnituse idee seisneb selles, et kui üheksa kuud lootevees kasvanud beebi sünnib sarnasesse keskkonda, on see tema jaoks vähem šokeeriv ning ema jaoks vähem pingeline.
• Soe vesi pakub valu vastu suurt leevendust. Mõned naised tunnevad kergendust kohe pärast vanni istumist, teistel kulub täielikuks kohanemiseks 10-15 minutit.
• Enamike naiste jaoks on vees olemine privaatne kogemus, mis tekitab turvalise tunde.
• Vee sügavus pakub tuge ja võimaldab paremini erinevaid asendeid proovida, ilma et peaksid oma keha hoidmiseks ülemäära energiat kulutama.
• Soe vesi on looduslik lõõgastusvahend, mis vabastab pingetest ning laseb sul tuhudega lihtsalt kaasa minna.
• Vettesünnitusega käivad sageli kaasas hämar valgus ja aroomiõlid, mis samuti lõdvestuda aitavad.
• Lõdvestunud keha toodab vähem stressihormoone (adrenaliini ja noradrenaliini), võimaldades toota rohkem endorfiine (kehaomast valuvaigistit), mis omakorda loovad heaolutunde.
• Uuringud on näidanud, et ema vererõhk võib 10-15 minutit pärast vette minekut langeda.
• Ka vannis saad kasutada naerugaasi, mida mõned naised eelistavad sünnituse esimese etapi lõpus esinevate tugevate tuhude leevendamiseks kasutada.
• Vettesünnituse atmosfäär on vähem närviline. Selle sünnitusmeetodi puhul võib sünnituse teine faas kesta tavasünnitusest veidi kauem, sest ema ei sunnita nii kõvasti pressima.
• Kuigi kindel ajapiirang puudub, on uuringud näidanud, et vettesünnituse korral on esimene etapp keskmisest lühem.
• Sünnitusel ei kasutata nii palju aparaate ja seega ka sekkutakse vähem. Sellegipoolest on last võimalik jägida stetoskoopi ja veekindla Doppleri mõõdikuga.
• Vettesünnitus on beebi valutuks ilmaletulekuks kõige parem võimalus.
Vettesünnituse riskid
Vettesünnituse ajalugu ulatub aastasse 1970 ja kuigi paljud ämmaemandad ja naised on selle omaks võtnud, tuntakse siiski muret, et selle meetodiga kaasnevaid võimalikke riske pole piisavalt uuritud. Paljud sünnitusosakonnad on vettesünnitamise ohtuks muutmiseks koostanud oma juhised ja nõuanded, mille aluseks on senine praktika ja kogemused.
• Veetemperatuur – seda peaks jälgima ja kohandama ema tunde järgi. Sünnitustegevuse ajal peaks veetemperatuur jääma 32°C ja 36°C vahele, lapse sündides 36°C ja 37°C kraadi vahele.
• Vee sügavus – seda saab kõige paremini mõõta, kui ema põlvitab ja toetub kandadele. Sellises asendis peaks vesi katma kõhu ja ulatuma täpselt rindade alla.
• Ema kehatemperatuur – seda peaks pidevalt jälgima ja ülekuumenemise vältimiseks peaks tihti jooma.
• Beebi südamelöögid – beebi turvalisuse tagamiseks ja võimalike probleemide varajaseks avastamiseks jälgitakse loodet veekindla südamemonitoriga. Sünnituse esimeses etapis soovitatakse seda teha 30-minutiliste intervallidega, sünnituse teises faasis võimaluse korral iga tuhu järel.
• Vee-emboolia – vettesünnituse algusaegadel tundsid mõned arstid muret, et vesi võib sattuda emakasse ja läbi platsenta ema vereringesse. Nüüdseks on tõestatud, et sellist ohtu pole.
• Beebi esimene hingetõmme – Nüüd mõistetakse, et vettesündivatel beebidel on füsioloogiline refleks, mis ei lase neil sündimise ajal vett sisse hingata. Kuid on väga oluline, et selle refleksi jaoks loodaks õiged tingimused. Selle hulka kuulub ka beebi rahulik vee peale toomine, mis peaks kestma 7-10 sekundit. Oluline on säilitada veega sarnane temperatuur ja vältida beebi pea ja näo puudutamist.
Kui vettesünnitus ei sobi
Erinevate haiglate kogemused varieeruvad, kuid sünnitust raskendavate tegurite ilmnemisel soovitavad ämmaemandad üldiselt vettesünnitust vältida. Teatud tingimustes võivad nad naise vanni lubada valude leevendamiseks, kuid sünnitamise hetkeks aitavad ta sealt välja.
Nii võib juhtuda kui:
• Sa ootad rohkem kui ühte last
• Su beebi on tuharseisus
• Sa põed kergekujulist preeklampsiat
• Loote seisund halveneb
• Su beebi sünnib 37.-38. või 42.-43. rasedusnädalal
• Teine etapp venib pikale või sünnitustegevus on aeglane
• On oht, et beebi on ema vaagna jaoks liiga suur
• Vesi on erakordselt must
• Sulle on varem tehtud keisrilõige
Kui on oht, et sina või su beebi peaksite vajama vees raskesti teostavat ravi, on vann täielikult vastunäidistatud.
Vees viibimine võib olla ohtlik kui:
• Loote seisund halveneb
• Looteveed on rohelised
• Laps on oma vanuse kohta liiga väike või vähe arenenud
• Sünnitustegevusele eelneb veritsus
• Eelmise sünnitusega kaasnesid hemorroidid
• Sulle on veeni ravimit süstitud
• Sa põed raskekujulist preeklampsiat või su vererõhk on kõrgenenud
• Sul on mõni tõsine haigus, näiteks epilepsia, hepatiit, HIV vms
• Sulle on antud rahustit
• Sünnitus kulgeb aeglaselt
• Beebi on tuharseisus
Allikas: http://www.babyworld.co.uk
Blogi