Kas mäng on arenguks oluline? Absoluutselt. Mäng on oluline lapse sotsiaalseks, emotsionaalseks, füüsiliseks ja kognitiivseks (tunnetuslikuks) arenguks. Mäng annab lapsele võimaluse õppida uut nii iseenda kui ümbritseva maailma kohta. Selleks kasutab ta kõiki viit meelt, eriti esimesel eluaastal.
Kuidas see tundub, kui ma seda katsun? Kuidas see kõlab, kui ma seda pigistan? Mis juhtub kui ma seda tõmban või lükkan? Roomaks sinnapoole? Tõmbaks end selle najale püsti? Avastamine on mängu peamine osa ning lapse seisukohalt läheb arvesse igasugune eksperiment, olgu selleks siis pudrukausi põrandale lennutamine. Arenguspetsialistidele meeldib öelda, et mäng on lapse töö (ning mängujärgne koristamine tundub olevat vanemate töö).
Mida suuremaks laps kasvab, seda keerukamaks ja enam kujutlusvõimet nõudvateks mängud muutuvad. Mängides omandab laps vajalikud oskused ja omadused nagu iseseisvus, loomingulisus, uudishimu ja probleemide lahendamine. Mäng annab ka võimaluse kogeda tundeid ja väärtusi ning arendada sotsiaalseid oskusi.
Ammu enne, kui laps on nõus oma lemmiklelu õega jagama, võib ta seda oma nukule pakkuda. Tema esimene spontaanne „palun“ ja „aitäh“ võib üle huulte tulla mängu-teeõhtul. Ja millisel lapsevanemal oleks kahju raisata plaaster kaisukarule, kui laps sõnul sai mõmmik haiget?
Millised mängud on lapsele parimad?
See sõltub lapse arengust. Kuna mängu abil avastab laps ümbritsevat maailma, on parim võimalus vanusele sobiva tegevuse leidmiseks jälgida lapse arengut – millise oskuse omandamisega ta hetkel tegeleb. Näiteks kui kolmekuune õpib asju haarama, lase tal mängida suurte pehmete mänguasjadega. Kui 12-kuune õpib põhjus-tagajärg seost, mängi temaga laudade ja toolide all lihtsat peitusemängu.
Alljärgnevalt annab vanusele ja arengule sobivate mängude kohta nõu Bostoni Wheelocki Kolledži mänguterapeut Catherine Marchant.
Sotsiaalne mäng
Sinu ja teiste inimestega suhtlemine on kogu esimese eluaasta jooksul oluline. Imikutele meeldib naeratada, vaadelda ja naerda. Vanematele beebidele meeldivad näiteks peitus ja mäng pisitillust ämblikust.
Mängud asjadega
Asjade puudutamine, löömine, suhu panemine, viskamine, lükkamine ja muu sarnane pakub huvi 4-10 kuustele beebidele.
Funktsionaalne ja ettekujutusmäng
Kujutades ette sarnaste objektide kasutamist nende õigel eesmärgil – näiteks mängu-muruniitja lükkamine murul, juukseharja telefonitoruna kasutades vanaemale helistamine – huvitab 12-21 kuuseid, kuna selles vanuses areneb kujutlusvõime eriti jõudsalt.
Varajane sümboolne mäng
Umbes kaheaastaste puhul on tavaline mäng, kus nad loovad mitte millestki midagi. Laps võib mängida, nagu oleks kingakarp koolibuss (koos mootori põrisemise ja kõige muuga) või ütleb, et plastikrõngas on sõõrik ning mängib, nagu sööks seda.
Rollimäng
30-36 kuusena hakkab väike näitleja uusi rolle mängima. Tavaliseks saab arsti, õpetaja või emme mängimine.
Millised on parimad mänguasjad?
Juhindu lapse vanusest. Näiteks kahekuust lõbustavad mänguasjad, mis liiguvad, kui neile peale puhuda. 15-kuune vajab rohkemat põnevust – talle meeldiks ehk mänguköögis kooki küpsetada.
Allikas: www.babycenter.com
Vastsündinu