Väikelaps

Inetud sõnad jõuavad koju

Kuidas hakkama saada vanduva lapsega?

Mu 5-aastane laps alustas lasteaiaga selle aasta jaanuaris. Juba esimese kuuga ilmus ta sõnavarasse palju väljendeid, mida meil kodus ei kasutata. Ropud sõnad ja inetud ütlemised (sel tädil on nii paks tagumik; see onu näeb nii tobe välja) on pidevalt kasutuses. Minupoolne keelamine näib teda ainult lõbustavat. Mul on juba häbi oma lapsega ringi liikuda, sest ta võib oma suud pruukida täiesti sobimatutel aegadel ja sobimatus kohas.
On täiesti loomulik, et vanemad tunnevad lapse vägisõnade üle pahameelt ja häbi. Raskemaks teeb asja ümbritsevate hukkamõist – vaat, kui kasvatamatu laps. Tegelikult täiesti eakohane ja reeglina mööduv nähtus.
 
Kust need sõnad tulevad?
Kodune laps kuuleb oma vanemate, suhtlusringkonna ja ehk televisioonis või raadios esinevate inimeste väljendusviise. Teda on lihtsam nö kaitsta maailma pahupoole pealetungi eest. Lasteaeda minekuga puutub laps kokku teiste perede tavade ja erinevas vanuses lastega. Nii tekib olukord, kus on kokku saanud hulk erinevaid ja toredaid, kuid kahjuks ka hulk sobimatuid käitmisviise ning väljendeid. Lapsed õpivad kiirelt teistelt lastelt ning nagu ikka on eriti põnevad uued „oskused“, mis vanemates mingi reaktsiooni esile kutsuvad.
Mida teha?
Kõige tõenäolisemalt saab laps riielda või satub küsimusterahe alla: „Kust sa seda sõna kuulsid? Kas sa tead, mis see tähendab? Kas meie räägime nii?“ Ägedad reaktsioonid annavad sõnumi, et need väljendid on kuidagi erilised ja laps soovib sageli keeldudest hoolimata katsetada, millal, kus ja kuidas need mõjuvad. On ju huvitav, mis võim on pealtnäha lihtsal sõnal. Vanema eeskuju on väga oluline. Jälgi enda väljendusviisi ja ole ettevaatlik ka teiste täiskasvanutega suheldes. Ikka juhtub, et viskame kommentaari, mis kõlab irooniliselt või pisut õelaltki. Täiskasvanute seltsis võib see näida lihtsalt naljana, kuid kui laps kuulma juhtub, tekitab öeldu temas segadust. Talle võib näida, et nii ongi õige. Samuti tasub tähele panna, et enda jutu sisse ei eksiks vandumine või ebasündsad väljendid. Olukorra lahenduseks on soovitatav selgitada rahulikult, kuid kindlalt, miks sa ei aktsepteeri neid väljendeid. Räägi, et osa sõnu võib kurvastada või solvata teisi inimesi ning see pole viisakas. Võite ka lapsega koos arutada, miks osa inimesi valib sobimatud sõnad suhtlemiseks. Ära häbista või sildista inimesi, kes sobimatuid sõnu kasutavad.
– Laps testib reaktsiooni, rahulik vanem ei ärata nii suurt huvi katsetamiseks
– Jälgi enda kõne ja palu ka lähedastel kasutada sündsaid väljendeid
– Probleem on üldiselt mööduv, sest peamist eeskuju annavad ikkagi vanemad
Mari-Liis Tikerperi

Lisa oma kommentaar