Lapsed on nagu meiegi – nad ei võta alati kuulda, mida neile räägitakse. Just väikelapseas võiks hakata oma põnnile õpetama kuulamise ja tähelepanemise vajalikkust.
Korduv näägutamine ja karistamise ei vii kuhugi, laps hakkab sind lihtsalt ignoreerima. Väikelaps ei pruugi alguses sama hästi kuuletuda kui koolieelik, kuid hiljem on tal selleks vajalikus oskused ja harjumus olemas.
Lasku lapsega ühele tasemele
Varem või hiljem kogeb iga lapsevanem, et lapse käsutamine kõrgemalt soovitud tulemust ei anna. Kükita või võta laps sülle, nii et saaksid talle otsa vaadata ja tema tähelepanu endale tõmmata. Kui ta on hädas oma hommikusöögi lõpetamisega, seleta selle vajalikkust tema kõrvale istudes.
Väljenda end selgelt
Edasta oma palve selgelt, lihtsalt ja autoriteetselt. Lapse tähelepanu hajub, kui sa temaga ühel teemal liiga pikalt nämmutad. Lausest „Väljas on väga külm ja sa oled viimasel ajal haige ka olnud, nii et paneme enne poodiminekut kampsuni selga“ on väga raske konkreetset sõnumit välja lugeda. Samas lause „Nüüd paneme kampsuni selga“ on lühike ja konkreetne. NB! Kui lapsel tegelikult valikuvõimalust ei ole, väldi oma lausete küsimuste vormis sõnastamist (näiteks: „Lähme istume nüüd autosse, eks?“)
Vii oma lubadused ellu – kiiresti
Tee lapsele selgeks, et sa ei ähvarda ega luba asju, mida sa ei täida. Kui teatad, et ta peab söögi kõrvale piima jooma, siis ära paari minuti pärast oma seisukohast taganedes hakka talle mahla valama. Ähvardades teda pahanduse korral karistusega, vii see ka ellu. Järgige ja austage elukaaslasega samu reegleid ja põhimõtteid – nii ei õõnesta te lapse silmis teineteise autoriteeti.
Ühtlasi on oluline kiire tegutsemine. Ära karju viis korda ühte ja sama palvet või keeldu. Kui palud tal tassi lauale panna, ütle seda korra ja seejärel suuna tema käsi kohe laua suunas – ta teab küll, mida sa silmas pead.
Näitlikusta oma juttu
Teinekord on hea oma suulist palvet füüsilise märguandega täiendada: näiteks magamaminemisest rääkides kohenda patju, vilguta laelampi või otsi välja pidžaama.
Anna talle aega harjuda
Anna lapsele märku, enne kui midagi suurt juhtuma hakkama, eriti kui ta parasjagu millegi muu põnevaga hõivatud on. Mänguplatsil olles anna talle teada, et hakkate varsti lahkuma ning sinu kutsumise peale tuleb tal liivakastist ära tulla ja käed puhtaks pesta.
Jaga reaalseid käske
Ära hirmuta kaheaastast sellega, et käsid tal terve toa mänguasjadest puhtaks teha. Muutke asi mänguliseks ja korjake koos esialgu kollased, siis sinised klotsid jne.
Motiveeri
Käskluste karjumine annab teistsuguse tulemuse, kuid pole kellegi jaoks eriti nauditav. Enamik lapsi reageerib kõige paremini enesekindlale heale huumorile. Seega võid teda käskides kasutada näiteks naljakat häält või teha seda lauldes. Näita talle, et koostöö kannab vilja ja on tore ka siis, kui on vaja range olla. Konkreetseid, karme käske ei pea kurjalt väljendama – kallistuse või naeratuse saatel jõuab selle sõnum palju kiiremini kohale.
Lause „Peseme hambad ära, siis saad täna endale ise öösärgi valida“ töötab igatahes paremini kui karm ja negatiivne „Pese hambad ära, muidu tekivad hambaaugud!“. Ära unusta last hea käitumise ja sõnakuulamise eest kiita! Huumor, hellus ja usaldus tekitavad lapses soovi sind kuulata, sest niimoodi kinnitad, et ta on eriline ja armastatud.
Ole eeskujuks
Laps õpib sind kuulama, kui Sa ise talle eeskuju annad. Harju last kuulama sama tähelepanelikult kui täiskasvanut. kuulates vaata talle otsa ja vasta viisakalt, võimaluse korral ilma vahele segamata. Kui oled parasjagu kodutöödega ametis, aga tema tahab jutustada, ära pööra talle kunagi selga ega kõnni minema. Pea meeles, et põhimõte „toimi minu sõnade, mitte tegude järgi“ lapse kasvatamises ei toimi.
Allikas: babycenter.com
Väikelaps