Rasedus

7 võimalust isa kaasamiseks

Isa lapsega mängimas. Foto: Dreamstime

Beebi sündides võib uute suhete ja rollide mõistmine olla paras väljakutse. Enamik vastseid vanemaid on üllatunud, mida nad lapse saabumisel enda ja oma parteri kohta õpivad.
Vastavalt oma lapsepõlve kogemustele on mõlemal vanemal kindel ettekujutus ema ja isa rollist perekonnas. Järgnevalt mõningad soovitused, kuidas partnerit lapseootamisse kaasata ja tulevaseks issirolliks ette valmistada.
Enamikel paaridel on ettekujutused ja ootused lapsevanema rollist pisut erinevad ning suurem osa meist hoiab oma väga vastuokslikud tõekspidamised endale. Üks pool sinust võib tahta lapse kasvatamisel partneri täielikku osalust, samas kui teine pool leiab, et lapse jaoks on esmatähtsaks vanemaks siiski ema.
Mõned pelgavad, et tugev side teise vanema ja lapse vahel muudab nende rolli vähem tähtsaks. Üks osa sinust võib soovida täielikku pühendumist lapsele, samas kui teine pool leiab, et rõhuma peaks töötamisele. Paljud meist soovivad väga, et partner meid lapse eest hoolitsemisel abistaks, kuid samas ei suuda me leppida mõttega täieliku kontrolli loovutamisest. Kõige selle selgeks mõtlemine vastse lapsevanema kurnava, põneva ja segase elukorralduse keskel ei ole sugugi lihtne ülesanne. Seitse võimalust isa kaasamiseks:
1. Toeta oma partneri piiratud võimeid.
Põhjusi, miks vanemad vastsündinu eest hoolitsemist pelgavad, on mitmeid. Beebid võivad olla väga hirmutavad, sest on nii haprad ja  tundmatud, ning kui varasemat kogemust pole, tekitab see meis abituse tunde. Vastsündinu eest hoolitsema õppimine nõuab aega, tähelepanu, toetust ja harjutamist. Saavutamaks selles valdkonnas täieliku vilumuse, võivad su partnerile abiks olla perekooli loengud, sinupoolne julgustamine ja teised vanemad. Ennekõike kulub selleks ikkagi natuke aega ja harjutamist. Rinnapiima saavate laste isad võivad tunda end lapse elust täiesti äralõigatuna. Mõnel isal läheb kergemini ning ta saab last väljapumbatud rinnapiimaga toita. Isegi kui isa esimesed kuus kuud otseselt lapse söötmisega ei tegele, on mitmeid teisi intiimseid tegevusi nagu vannitamine, mähkmete vahetamine, süles hoidmine, kiigutamine ja lohutamine. Seda kõike saab ka isa teha.
2. Ole ettevaatlik oma “käed-eemale”-suhtumisega.
Et vastsed vanemad on nii armunud, nii kaitsvad ja nii kohusetundlikud, võib neil olla väga raske lasta kellelgi teisel “oma” lapse eest hoolitseda. Hoolimata suurest väsimusest ja soovist abistava käe järele, võime oma võimaluse abi saada ise ära rikkuda. Selle asemel, et oma partnerit julgustada, kuhjame nad nõuannetega üle ja kritiseerimine, pidades ennast ainuõigeks eksperdiks. Selline suhtumine võib kaotada partneril soovi heast tahtest aidata. Pea meeles, et kõige paremini õpib ta siiski omaenda katse-eksitusmeetodil.
3. Ole ettevaatlik “alamvanem/ülemvanem” suhtumisega.
Paljud meist usuvad, et naised on juba loomult paremad vanemad. Selle enesestmõistetava eelduse ümber kujundame oma elu, töö ja valikud. Meie teadlik ja alateadlik käitumine annab meestele mõista, et nemad peaksid naistele järele andma ning sellest tulenevalt eeldavad naised, et kontrol peaks olema nende käes. Mõnedes peredes langeb see kummagi vanema tegelike soovidega kokku ja suhted toimivad. Samas on peresid, kes sooviksid elada teistsuguse mudeli järgi, kuid oma alateadlike tõekspidamiste alusel luuakse alamvanema-ülemvanema süsteem, kus ema otsustab tähtsamad küsimused ning isa on pelgalt lapsehoidja. Isegi neis peredes, kus üks vanem veedab lapsega rohkem aega kui teine, on oluline seda dünaamikat muuta ja proovida leida vanematevaheline võrdsus.
4. Toetage teineteist kui lapsevanemaid.
Lapsevanemaks olemine on üks märkamatumaid ameteid üldse, mistõttu on oluline rääkida oma partneriga võimalustest, kuidas saaksite selles teineteist kõige paremini toetada. Näiteks võiksite tunnustada teda lapsele tehtud kingituste eest ja anda mõista, et hindate teda kui head lapsevanemat.
5. Võta aega lapsega kahekesi olemiseks.
Enda kui lapsevanema täieliku potentsiaali avastamine võib teise vanema juuresolekul küllaltki raske olla. Sa võid muutuda kohmetuks, anda alla ja “paluda abi”, tekitades teises vanemas tunde, justkui oleks ta vajalik nõuandja ja päästja. Regulaarselt lapsega kahekesi olemine annab vanemale võimaluse avastada tema enda lapsevanemlikud oskused ja luua esekindlus, mis võimaldaks tal olla “täisväärtuslik” lapsevanem ka teise vanema juuresolekul.
6. Arutage partneriga oma lapsevanemaks olemise eesmärke.
Lapsevanemaks olemine paneb enamike meist mõtlema sellele, milliseid mähkmeid osta ja milline turvatool valida. Sama tähtis on vahetada mõtteid sellest, millised on teie nägemused ja tõekspidamised oma perekonnast. Üheks võimaluseks on vastata kirjalikult alljärgnevatele küsimusetele ning seejärel oma vastuseid võrrelda. 1. Mida peaks perekond lapsele õpetama? 2. Millisena ma näen enda rolli lapsevanemana? Milline lapsevanem ma tahan olla? Kui palju ma tahan lapsega aega veeta ja milline peaks olema meie vastastikune suhe? 3. Millised on minu ettekujutused isa/ema (teise lapsevanema) rollist? 4. Kuidas peaksime lahendama lapsekasvatamist puudutavad erimeelsed? 5. Kuidas ma saaksin sulle kui lapsevanemale kõige paremini toeks olla? 6. Kuidas sina mind kui lapsevanemat kõige paremini toetada saaksid?
7. Rääkige teiste lapsevanematega.
Otsus partneriga võrdselt lapsekasvatamises osaleda tekitab mitmeid probleeme, kuid toob kaasa ka palju positiivset. Rääkige teiste lastevanematega, kes lapsekasvatamise kohustust jagavad. Uurige, kuidas nemad seda teevad, milliseid raskusi neil on ette tulnud ja kuidas on nad neid lahendanud.
Allikas: iVillage

Lisa oma kommentaar