Laps teeb, mida laps näeb!

Iga kooliaasta lõpul saavad lapsed tunnistuse, kus kirjas nende teadmised, oskused ja hinnang käitumisele. Kui vanemad saaks igal lapse sünnipäeval möödunud aasta kohta tunnistuse, siis mis on märgitud Sinu omade käitumise lahtrisse? Kas on see igal aastal eeskujulik? Kuidas hindad ise oma eeskuju lapsele?
Näiteks, kui vanem tipptunnil liiklusummikus kontrollimatult oma ärritust välja elades unustab, et tagaistmel istub järeltulija, võib ta ühel hetkel leida lapse kasutamas samu viise oma lasteaia koridoris pisut aeglaselt liikuva söögtädi osas.
Samamoodi nagu laps hakkab vanemate eeskujul kasutama näiteks igapäevaseid viisakusi “tere”, “palun”, “aitäh”, võib ta jäljendada prügi maha viskavat või konfliktide korral last karistavat vanemat.
Ilmselt on pea iga vanem mingil hetkel naernud, kui laps püüab kõndida nagu vanaema, habet ajada nagu issi, söömise ajal lugeda nagu vanem vend või teatab elutargalt – need riided ei sobi kokku – emme ju ütles nii.
Kuid mis siis, kui laps ütleb lasteaiakasvataja kohta “mõrd”, sest kuulis isa kasutamas seda sõna töökaaslase kohta? Mis siis, kui laps lööb kodulooma, sest nägi ema tuppapissinud kutsikale laksu andmas? Kuidas meeldib, kui mudilane küsimusele tema mängude kohta vastab, et see pole sinu asi? Häbematu? Vajaks karistust? Aga mäletad, kuidas paar päeva tagasi uuris laps, miks issi tööasjade pärast kuri on ja vastuseks sai, et see pole lapse asi?
Nagu vanematele ei anta lapse sündides kaasa juhendit temaga ümberkäimiseks, ei saa ka laps sünnihetkel teada, kuidas siin maailmas kõik toimib ja millist käitumist eeldatakse. Ta peab seda kõike õppima. Väike laps maailmas on nagu täiskasvanu, kes esmakordselt sattunud luksusrestorani või uude jõusaali.
Kuidas täpselt käituda, et ümbrusesse sobituda? Ka täiskasvanu piilub kõrvalt kogenenumaid või viib enne end kurssi otsides infot näiteks raamatutest või internetist. Laps, kel puudub oskus ja võimalus enne targaks saada, toetub käitumisõpingutel ainult temaga tegelevatelt täiskasvanute eeskujule.
Seega – laps teeb, mida laps näeb!
Autor: Mari-Liis Tikerperi