Perre sünnib noorem laps

Uue beebi tulek perre võib olla üks keerulisemaid asju, millega laps peab oma elus toime tulema. See, kuidas ta sellega hakkama saab, sõltub väga suures osas vanemate abist ja toetusest. Laps peab ette teadma, mis teda ees ootab ja talle peab jääma aega kohaneda.
Et aimata, mis tunne on lapsel kui ta saab noorema õe/venna, kujutle järgmist olukorda:
Kujutle, et su partner paneb sulle käe ümber ja ütleb „Kallis, ma armastan sind väga palju ja sa oled nii võrratu, et ma olen otsustanud võtta veel ühe naise/mehe – just sinusarnase.” Kui uus naine/mees saabub, leiad et ta on väga armas ja väga noor. Kui te kolmekesi käite väljas, siis vanad tuttavad ütlevad sulle viisakalt tere ja ahhetavad vaimustatult uustulnuka üle „Oh kui imeline ta on! Tere, kullake… sa oled nii kena!” ja siis küsivad sinu käest: „No kuidas sulle uus mees/naine meeldib?”
Õnnaste rivaliteet algab tavaliselt kas enne sündi või vahetult noorema lapse sünni järel. Vanem laps muutub sageli agressiivseks, hakkab halvasti käituma. Võib isegi täheldada tagasilööke tema arengus. See tähendab, et laps hakkab käituma oma arengust titalikumalt. nt hiljuti potile õpetatud laps minetab oma oskused, laps hakkab endast taas kolmandas isikus rääkima, keeldub eneseteenindusest jne.
Mis teeb beebiga kohanemise raskeks. Riskitegurid
1) uurimused näitavad, et lapse iseloom määrab ära selle, kuidas nad reageerivad uuele beebile
2) lapsed, kellel on lähedasemad suhted oma emaga, on rohkem häiritud uue beebi sünnist
3) lapsed, kellel on lähedasem suhe isaga näivad paremini kohanevat
4) lapse arengustaadium mõjutab seda, kui hästi ta suudab jagada vanemate tähelepanu. Sageli on kaheaastased uue beebi tulekuga hädas, sest nad vajaksid veel väga suurel määral vanemate tähelepanu ja lähedust.
5) Kui uue beebi sünd tekitab vanematele stressi, on kohanemine raskem ka vanemale õnnasele.
Enne sündi:
1) Räägi oma lapsele õe/venna ootusest. Laps peab kuulma rasedusest oma vanematelt, mitte kellegi teise käest. Ole valmis vastama rasedust ja sündi puudutavatele küsimustele oma lapsele eakohasel tasemel (Loe sellest: M. Stoppard (1997) Küsimused, mida lapsed küsivad ja kuidas neile vastata. Dorling Kindersley)
2) Kui kavatsed kolida vanema lapse teise tuppa magama (nt vanemate magamistoast oma tuppa või beebitoast suurema lapse tuppa), siis tee seda juba tükk aega enne teise lapse sündimist, et vanem laps ei tunneks, et ta on beebil jalust ära koristatud. See kehtib ka kõigi teiste suurte muudatuste kohta laps elus – lapsehoidu minek, potitreening või rinnast võõrutamine)
3) Loo lapsele realistlik pilt sellest, mis teda ees ootab kui beebi sünnib. Vanemad on väsinud, beebi võtab palju aega ja tähelepanu. Esialgu ei tee ta eriti midagi peale magamise, nutmise, söömise ja mähkmete määrimise. Beebi ei ole mängukaaslane.
4) Kui võimalik, käi külas beebidega sõpradel.
5) Loe lapsega lasteraamatuid sarnastest olukordadest.
6) Vaata lapsega koos pilte ja videoid tema enda beebipõlvest. Räägi, kuidas ta ise sündis ja milline ta beebina oli. Räägi, kui õnnelik olid tema sünni üle ja kuidas kõik tahtsid teda näha ja hoida.
7) Lase lapsel harjutada nuku hoidmist, pea toetamist. Õpeta kuidas beebit väga õrnalt puudutada.
8 ) Lase osaleda ettevalmistustes igal võimalikul viisil. Lase tal valida – näiteks vanem õnnas valib beebi kojutoomise riietuse, vankri värvi jne.
Sünni järel:
1) Hoolitse, et sul oleks vanema lapse jaoks eraldi aega. Kumbki vanem peaks veetma iga päev kahekesiaega vanema lapsega. Hämmastav, kuidas isegi 10 minutit segamatut kahekesiolekut võib parandada lapse-vanema suhet (ja lapse käitumist!). Lase lapsel valida tegevus, mida koos teete.
2) Kuula – tõesti kuula, mida vanem laps tunneb beebi suhtes ja pere muutuste suhtes. Kui ta väljendab negatiivseid tundeid, aktsepteeri seda. Aita lapsel oma tundeid sõnastada. Ära kunagi eita ega keela oma lapse tundeid!
3) Tee väga selgeks, et haiget ei tohi teha. Õpeta lapsele sobivaid viise, kuidas väljendada oma negatiivseid tundeid. Näiteks – võib joonistada vihase pildi beebist või möirata nagu lõvi või lüüa patja.
4) „Titeta” oma vanemat last, kui tundub, et ta seda vajab. See võib hoida ära arengulised tagasilöögid (nt püksi pissimine). Vanemad kipuvad tita sündides järsku ootama vanemalt lapselt suuremat iseseisvust. Kui eeldad väiksemat iseseisvust, siis laps tegelikult käitub iseseisvamalt. Vanem laps ei saa beebi sündides üleöö suureks!
5) Kingitused – lapsed omavahel ja ka katsikuliste poolt.
6) Tee selgeks asjade jagamine – kui eeldad, et vanem laps hakkab jagama oma mänguasju nooremaga, siis luba algusest peale ka temal mängida beebile kingitud uute leludega.
7) Tuleta külalistele meelde, et nad pööraksid tähelepanu ka vanemale lapsele, mitte ainult beebile
8 ) Vaata, et vanemal lapsel oleks oma ruumi ja oma asju, mida ei pea beebiga jagama.
9) Anna tähtsaid ülesandeid (beebi hooldusel), aga mitte liiga palju! Kutsu ta osalema beebi eest hoolitsemisel – nt vannivee katsumisel, käteräti toomisel, luti suhu panekul jne.
10) Juhi tähelepanu vanem laps olemise eelistele (nt valid, mida süüa, saad minna õue mängima, omad sõpru jne).
Allikas: www.pki.ee