Laste öine norskamine või teiste hingamishäirete käes kannatamine võib tuua kaasa käitumishäired nagu näiteks hüperaktiivsus. Nii selgus briti lastega läbi viidud uuringust. Teadlaste hinnangul võivad unehäired kahjustada arenevat aju, vahendab teadus.err.ee.
Uuringus osales 11 000 briti last. Seni on arvatud, et norskamise käes kannatab hinnanguliselt üks laps kümnest. 2-4 protsendi laste rahulikku und segab uneapnoe ehk lühikesed öised hingamisseisakud. Sageli on nende hädade taga suurenenud mandlid või adenoidid.
Laste puhul on uuringud näidanud, et häiritud uni toob kaasa nii keskendumishäired kui hüperaktiivsust.
Uuringu käigus tuli vanematel täita küsimustik, milles kaardistati laste norskamise või uneapnoe tõsidus esimese kuue kuni seitsme eluaasta jooksul. Need näitajad kõrvutati käitumise iseärasustega, mida vanemad oma laste puhul täheldasid.
Selgus, et öiste hingamishäiretega lastel arenes 40-100 protsendilise tõenäosusega seitsmendaks eluaastaks mõni käitumishäire.
Teadlased tõdevad, et unehäirete tagajärjed laste puhul on seni piisava tähelepanuta jäänud. Samuti pole osatud seda käitumishäiretega siduda. Nii pole vanemad osanud rahutu lapse ohjeldamiseks võimalusi otsides tema öisest hädast ka spetsialistidele rääkida. Tähelepanuhäirete raviks kirjutatakse sageli välja ka preparaate kuigi tegelikult tuleks ravida hoopis und häirivat hingamisprobleemi.
Teadlaste sõnul on viimaste põhjuste kõrvaldamisel lahenenud ka lastel täheldatud käitumismured.
Antud artikkel ilmus USA teadusajakirjas Pediatrics. Allikas: teadus.err.ee
Koolieelik