Rotaviirus on väga nakkav ja maailmas enamlevinud kõhuviirus, mis põhjustab palavikulist haigestumist koos oksendamise ja kõhulahtisusega peamiselt alla 5aastastel lastel.
Sellist haigust nimetatakse gastroenteriidiks.
Rotaviiruste ründekohaks on peensool, soolehattude epiteelrakkude kahjustuse tagajärjel on häiritud vee ja soolade imendumine soolevalendikust ning süsivesikute lõhustumine – need on põhjused, miks tekib vesine diarröa ehk kõhulahtisus.
Millised on haiguse sümptomid?
Haigusnähud ehk sümptomid tekivad nakatumise järgselt 24 kuni 48 tunni jooksul: äge haiguse algus palaviku, oksendamise ja järgneva vesise diarröaga. Need sümptomid kestavad 3-9 päeva.
Kas haigus on ohtlik?
Esimene haigestumine kulgeb sageli raskelt just 6-24 kuu vanustel lastel. Raskema haiguse korral võivad vedeliku kaod vesise väljaheitega olla väga suured. See võib mõne tunniga viia lapse seisundi halvenemisele – põhjuseks organismi vedelikupuudus. Sellist seisundit nimetatakse dehüdratatsiooniks. Ravimata juhtudel võib kiiresti tekkida raske dehüdratatsioon, mis võib väikesele lapsele olla eluohtlik.
Rotaviirus on kõige sagedasem dehüdratatsiooniga kulgeva gastroenteriidi tekitaja imikutel ja väikelastel – 60-80% hospitaliseeritud haigusjuhtudest moodustavad 6-23 kuused lapsed. Igal aastal sureb maailmas ligikaudu 527 000 alla 5aastast last, neist üle 85% arengumaades.
Kuidas lapsed nakatuvad?
Viirus levib kergesti otsesel kontaktil inimeselt inimesele väljaheitega saastunud käte vahendusel või kaudselt – saastunud esemete kaudu.
Kätel võib haigustekitaja püsida eluvõimelisena tunde, pindadel ja mänguasjadel päevi.
Viiruse sisaldus haige lapse väljaheites on ülisuur, nakatumiseks vajalik doos aga imeväike.
Viiruse eritamine väljaheitega algab enne sümptomite teket ja kestab 10 – 21 päeva alates haiguse algusest.
Kui sageli esineb?
Rotaviirus on maailmas kõige sagedasem lapseea ägeda gastroenteriidi tekitaja. 5.eluaastaks on peaaegu kõik lapsed põdenud vähemalt korra rotaviiruslikku gastroenteriiti.
Haigestumine on suurim 6-36 kuu vanuses.
Haigestumus Eestis: 2009. a. registreeriti 1583 juhtu, olles juhtiv nakkusliku diarröa tekitaja. TÜ Kliinikumi lastekliiniku andmetel on 85% rotaviirushaigusega hospitaliseeritud lastest alla 2aastased.
Haigusele on iseloomulik puhanguline esinemine talvekuudel, siis diagnoositakse enamik kõigist haigusjuhtudest aastas ja rotaviirustõve puhangud lastekollektiivides on tavalised.
Eestis algab haigestumise tõus jaanuarist ja on suurim märtsist maini, levik on aastaringne.
Kas haigestuda võib igas vanuses?
Vastuvõtlikud infektsioonile on kõik vanused, kuid haigestuvad peamiselt alla 5aastased.
Vastsündinul ja alla 3 kuustel kulgeb haigus kergelt või asümptoomselt (ei avaldu kliiniliselt) arvatavasti emalt kaasa saadud kaitsvate antikehade tõttu. Üle 5aastased lapsed ja täiskasvanud põevad samuti kergelt või asümptoomselt varasemalt omandatud immuunsuse tõttu. Mõlemal juhul aga esineb tekitaja eritamine väljaheitega.
Kuidas käituda lapse haigestumise korral?
1. Konsulteerida perearstiga juba siis, kui laps haigestub, et saada vajalikku teavet lapse jälgimise ja ravitaktika osas.
2. Mida peaks lapsevanem teadma arstiga ühenduse võtmisel? Haiguse kestus (tunde, päevi), vesise diarröa ja oksendamise sagedus, kehatemperatuur, joodud vedelik ja kogus, uriinieritus, lapse aktiivsus.
3. Vajalik on arsti visiit või haiglaravi kui
- sage suuremahuline vesine väljaheide (üle 8x päevas)
- püsiv oksendamine
- laps keeldub joomast
- vedelikuvaeguse sümptomid (loidus, viril olek, vähenenud uriinieritus, kehakaalu langus haiguse ajal jt)
- temperatuur üle 38°C alla 3 kuusel või üle 39°C 3-36 kuu vanustel
- enneaegsus, kaasuvad või kroonilised haigused
Ravi
Peamine eesmärk on ära hoida vedelikupuuduse teke haiguse kestel.
1. Lapse jootmisega tuleb alustada kohe haigestumise alguses – pakkuda sageli juua väikeste koguste kaupa, et asendada kõhulahtisuse, oksendamise ja palaviku tõttu suurenenud vedelikukaod.
2. Sobivam jootmiseks on spetsiaalse koostisega soola-glükoosi lahused (vastavad pulbrid suukaudse lahuse valmistamiseks on apteekides saadavad). Joogiks sobib ka gaseerimata vesi, vähemagus tee, vähese suhkrusisaldusega mahlajoogid. Ei sobi suure suhkrusisaldusega ja kõrge osmolaarsusega magusad joogid, Coca –Cola, jõujoogid (mõjuvad ärritavalt sooletraktile).
3. Gastroenteriidiga laps on haiguse ägedas faasis sageli isutu, seda olulisem on jootmine. Söögiisu paranedes – tavaline eakohane toit.
Ennetamine
Viiruste vältimiseks on oluline pesta korralikult käsi ning juur- ja puuvilju. Sellest küll alati ei piisa, kuid nakkuse saamise tõenäosus on väiksem.
Soovitav on vältida keskkondi, kus on teadaolevalt teisi haigestunuid (nt. lasteaed).
Rotaviirusnakkuse vastast vaktsineerimist tuleb alustada varakult, 1,5 kuni 3 kuu vanuses. Rotaviirusvaktsiini manustatakse suu kaudu.
Allikas: Vaktsiin.ee