Raseduse ajal varustab platsenta loodet ema vereringest tulevate toitainete ja hapnikuga. Eesasetsuse korral on platsenta liikunud emaka põhja, kattes emakakaela, mis sünnituse alates laienema hakkab.
Platsenta eesasetsuse korral ei saa laps vaginaalselt sündida. Osaliselt eesasetseva platsenta puhul on emakakael osaliselt suletud, täieliku eesasetsuse korral on blokeeritud kogu emakakael. Platsenta eesasetsust tuleb ette ligikaudu ühel juhul 200st.
Sümptomid
Peamiseks sümptomiks on valutu vaginaalne verejooks pärast 20. rasedusnädalat. Et verejooksul võib olla ka teisi põhjusi, peaks igasuguse verejooksu korral võtma ühendust arstiga.
Mis põhjustab veritsust?
Raseduse hilisemas faasis emaka alumine osa õheneb ja laieneb, et kasvavale lootele ruumi teha. Eesasetseva platsenta puhul toob see kaasa platsenta eraldumise, põhjustades verejooksu.
Eesasetsuse puhul võib raseduse lõpupoole verejooksu põhjustada ka seksuaalne vahekord. Sünnituse ajal emakakael õheneb ja avaneb, et laps saaks vaagnasse liikuda, kuid eesasetseva platsenta korral rebib laienev emakakael platsentat veelgi ja nii tekib verejooks.
Võimalikud komplikatsioonid
• Raske verejooks emal
• Verekaotusest tingitud šokk
• Hapnikupuudusest tingitud loote distress
• Enneaegne sünnitus
• Terviseprobleemid lapsel (kui sünnib enneaegselt)
• Sünnitamine erakorralise keisrilõike abil
• Hüsterektoomia ehk emaka eemaldamine, kui platsenta ei eraldu emakaseinast
• Verekaotus lapsel
• Surm
Põhjused ja riskitegurid
• Viljastatud munaraku pesastumine emaka allosas
• Emakaseina anomaaliad (näiteks fibroidid)
• Armid emakaseinal
• Platsenta anomaaliad
• Mitmikrasedus
• Korduv rasedus – kuus või rohkem last ilmale toonud naiste puhul on risk 1:20.
Diagnoosimine
Verejooksu korral tuleks naine analüüside tegemiseks haiglasse sisse kirjutada. Platsenta eesasetsust saab diagnoosida ultraheli ja välise lapse asendi määramisega (iga kolmanda eesasetseva platsenta korral on laps kas külili või tuharseisus).
Mitte mingil juhul ei tohi platsentat vaginaalselt kontrollida!
Vahel on raske teha vahet eesasetseva platsenta ja platsenta irdumise vahel, sest mõlema puhul on ohumärgiks raske erkpunane verejooks. Platsenta irdumise puhul tehtav vaginaalne ülevaatus võib platsenta eesasetuse korral põhjustada veelgi raskemat verejooksu, mistõttu tuleks alati teha esmalt ultraheliuuring.
Et kontrollida võimalikku verejooksu emakaelast või tupest, võib arst õrnaks läbivaatuseks kasutada peeglit. Kui diagnoos on pandud, tuleb rasedust edaspidi väga hoolikalt jälgida, sest eesasetsev platsenta võib seada ohtu nii ema kui lapse elu.
Erinevad ravivõimalused
Ravi sõltub mitmetest teguritest:
• Kas tegemist on osalise või täieliku eesasetsusega
• Platsenta täpsest asukohast
• Verekaotuse suurusest
• Raseduse suurusest
• Lapse asendist
• Lapse tervisest
• Ema tervisest
Ravi raseduse ajal
Meditsiinilise ravi eesmärgiks on sümptomite leevendamine ja raseduse pikendamine. Raviks võib olla:
• Voodirežiim
• Hospitaliseerimine
• Pidev lapse tervise ja ema tervislike näitajate (näiteks vererõhu) kontrollimine
• Vereülekanne
• Emakakokkutõmbeid vältivate või emakakaela ärritavate tegevuste (seksuaalvahekorra, orgasmide) vältimine
Sünnitus
Kui laps on sündimiseks piisavalt vana, tehakse tavaliselt keisrilõige. Vastsündinu tervisliku seisundi jälgimiseks võidakse teda mõnda aega intensiivravi osakonnas hoida. Ema vereliblede arvu ja vere hüübivuse kontrollimiseks tehakse talle mitmeid analüüse.
Jäta meelde
• Raseduse ajal vahendab platsenta ema vereringest kõhutitale hapniku ja toitaineid.
• Kuna platsenta on liikunud emaka põhja ning katab osaliselt või täielikult emakakaela, siis ei saa laps sündida vaginaalselt.
• Ravi eesmärgiks on sümptomeid leevendada ning rasedust vähemalt 36. nädalani venitada.
Allikas:Better Health Channel
Mitmikud