Imetamisnõustaja Terje Arula kinnitusel algavad enamike naiste imetamise probleemid sellest, et nad saavad sünnitusmajast liiga vara koju ning neile ei ole piisavalt nõu antud.
„Kolm päeva, mis naine keskeltläbi sünnitusmajas veedab, on niivõrd lühike aeg,“ nendib Arula. Selle aja jooksul ei pruugi keegi naisele imetamise põhitõdedest rääkida. Kui naine läheb titaga koju, siis tekib küsimusi palju, kuid pole kellegi käest küsida.
Arula külastab naisi nende kodus, näitab imetamisvõtteid, annab nõu ning lükkab müüte ümber. Millised siis on peamised probleemid, millega vastsed emad kimpus on?
1. Rinnapiim on lahja?
„Emad millegipärast arvavad, et rinnapiim on lahja,“ ütleb Arula. Esimene piim, mis rinda tekib, on n-ö ternespiim: tihke, kollakas ja rammus. Kui hiljem tuleb rinda nn päris piim, siis näeb see hoopis teistsugune välja: sinakam ja lahjem. „Paljud emad on mures ja küsivad, et kas ma peaksin lisatoite juurde hakkama andma, see on nii vesine rinnapiim,“ räägib Arula ja kinnitab, et tegelikult on rinnapiimas kõik vajalikud toitained olemas ning lapsele ei ole vaja midagi lisaks anda.
2. Kas lapsele on vaja lisavedelikku anda?
Arula kinnitusel ei ole ka lisavedelikuks mingisugust vajadust, sest laps saab rinnapiimast n-ö kolmekäigulise lõuna: supi, prae ja magustoidu. Piim, mida laps kõige esimesena saab, on lahja ning mõeldud janu kustutamiseks. Järgmine osa on toitvam. „Väga oluline on, et laps saaks kätte ka selle lõpupiima,“ rõhutab Arula. „See paneb lapse n-ö kasvama.“
3. Laps ei saa kõhtu täis
Eelnevast võib lähtuda järgmine sage viga, mida emad teadmatusest teevad: ühe toitmiskorra ajal vahetavad pidevalt rinda. Seetõttu imebki laps ainult lahjat eelpiima, kuid sellest kõhtu täis ei saa. „Siis ongi laps viril ja ei maga,“ selgitab imetamisnõustaja ja resümeerib, et vedelikku ei ole vaja lisaks anda ning ühe toitmiskorra ajal peab laps ühe rinna korralikult tühjaks imema, enne kui talle teist pakkuda.
Arula sõnul saab laps üldiselt ühest rinnast kõhu täis, kuid on ka erandid. Kui laps on suurem või on tal parasjagu kasvuperiood, siis tahab ta teisest rinnast lisa saada. „Emad küsivad, et kuidas ma aru saan, kas ta tahab veel süüa või ei taha.“ Arula kinnitusel saab laps kõhu täis, kui ta sööb õige imemisvõttega (laps imeb intensiivselt, nina ja lõug vastu rinda, suhu on haaratud ka nibu ümbritsev ala, põsed on ümarad, lõug liigub). Ja kui kõht täis, laseb laps ise rinnast lahti.
4. Laps ei ime kogu aeg. Miks?
Imetamisnõustaja soovitab sellise küsimusega naisel mõelda selle peale, kuidas ta ise einestab. „Ega me ei ahmi koguaeg,“ selgitab ta. „Ka väike beebi ei pea ühesuguse intensiivsusega koguaeg imema. Ta tahab ka mõnuleda ja hinge tõmmata,“ räägib Arula.
Kui laps teebki imemisel pausi, ei tohiks teda kohe rinna otsast ära võtta, vaid tuleks oodata ja vaadata, kas tita soovib siiski veel keha kinnitada. „Ta puhkab ja sööb edasi,“ kinnitab Arula.
Teine asi on siis, kui laps on juba liiga näljane. Siis ta ahmib, väsib ära ja teebki pikema pausi.
5. Kas laps saab ikka imedes hingata?
„Emad muretsevad, et laps ei saa hingata kui tal nina vastu rinda on. Mis nad teevad? Vajutavad rinnale,“ jutustab Arula ja hoiatab, et sellest võib halvemal juhul rinnapõletik kujuneda. Rinnale vajutades surub naine piimajuhad kinni ja laps ei saa piima korralikult kätte. Lisaks tekib rinda piimakogum, millest võib kujuneda ääretult valulik kõva tükk, nahk punetab, võib tõusta palavik ning ongi rinnas põletik.
Arula sõnul ei pea raskemate ja suuremate rindadega naised ka rinda nn käärimeetodil tõstma. Nii surub naine taas piimajuhadele ja piim jääb seisma. „Ei ole vaja vajutada ega suruda.“ Ja laps saab suurepäraselt hingata. „Tal on kaasa antud selline kaitserefleks. Kui ta hingata ei saa, siis laseb kohe rinnast lahti ja pöörab pea kõrvale.“
Kui lapsel on nohu või nina kinni, siis tuleb tema söötmisega rohkem vaeva näha, sest samal ajal süüa ning läbi kinnise nina hingata on beebil raske.
6. Kui rinnanibud on sissetõmbunud või rinnad lamedad?
„Varem oldi kindlad, et neid rinnanibusid tule ette valmistada kergelt väljapoole masseerides,“ räägib Arula ja lisab, et ega see halba tee. Samas soovitab ta selliste rindadega naisel mõelda, et laps hakkab saama ainult tema rinda ning eeldatavasti kohaneb just oma ema rinnaga. „Jah, raskusi siin on ja oleks vaja nõustaja abi.“ Arula kinnitusel alati probleem ületamatu ei olegi ning tuleb leida lihtsalt hea imetamisasend.
7. Kui sageli peaks last imetama?
Nõustaja ei taha täpselt öelda, kui sageli peaks last esimestel nädalatel imetama, sest see on nii emale kui lapsele kohanemise aeg ja seetõttu on ka söömis- ja magamisajad individuaalsed. „Aga keskmiselt ikkagi 7-10 korda ööpäevas.“ Lapsele tuleks rinda pakkuda nii sageli kui ta tahab. „Tuleks ka jälgida kõike seda, et piisavalt kaua imetaks, et rind saaks tühjaks jne.“
Laps reguleerib ise söömisajad ja –vaheajad. „Kui laps kasvab, siis tema maomaht kasvab. Ta võtab rohkem toitu korraga vastu ja see toit püsib ka kauem kõhus.“ Kui terve laps peaks oma tavapärase söötmisaja maha magama, ei ole Arula hinnangul vaja teda toitmiseks üles ajada.
Samas hoiatab nõustaja, et kui beebi ei võta kaalus juurde ega kasva, võib ta loid olla, tahta kauem magada ning siis tuleks ta küll söötmisteks üles ajada.
8. „Sa ei saa imetamisega hakkama, juba mina ei saanud ja sinu vanaema ei saanud!“
Arula kinnitusel leidub naisi, kellele lähedased, näiteks nende emad, hakkavad neile juba raseduse ajal sisendama, et nad ei saa imetamisega hakkama „See on vale, tegelikult saab iga naine imetamisega hakkama kui ta õigeid soovitusi kuulda võtab,“ on Arula kindel. Samas ta seda müüti sajaprotsendiliselt ümber ei lükka, sest nagu ikka – erandeid leidub ning võib juhtuda, et mõni naine ei saa füsioloogilise eripära tõttu imetada.
9. Piim kadus rinnast ära. Kuidas?
„Öeldakse, et kui kolm korda ööpäevas imetada, siis selle sageduse juures rinnapiim säilib,“ ütleb Arula. See tähendab, et kui sageli imetada, siis ei tohiks piim rinnast ära kaduda. Kuid see pole ainus tingimus. „See on nüüd see jutt, et on hea rääkida, aga raske teha ehk naist peaks ümbritsema positiivsus.“ See tähendab, et mure, stress ja negatiivsed emotsioonid võivad mõjutada ka imetamise efektiivsust.
Arula on näinud depressioonis naisi, kes lihtsalt enam ei suuda endaga hakkama saada. „Samas nad ei julge ka abi küsida.“ Imetamisnõustaja rõhutab, et see on valehäbi ning naine ei peagi ise kõigega hakkama saama, koduseid toimetusi tehku teised pereliikmed. Arulea nendib, et sünnitusjärgne depressioon ja imetamisprobleemid võivad käia käsikäes.
10. Sünnitusmajast jäi lapsele külge harjumus lisatoitu saada.
„Ega laps rumal ei ole, ta saab aru küll, kust toitu kergemini kätte saab. Loomulikult pudelist,“ räägib Arula. Kui naine on veel tavapärasest kauem haiglas olnud ning tohter on pidanud vajalikuks lapsele lisatoitu anda, siis ongi laps sellega ära harjunud. Koju tulles tekib aga probleem, kui laps ei taha rinda võtta, emal jääb rinnapiima vähemaks, lisaks on naisel võib-olla valed imetamisvõtted jne.
Arula kinnitusel on sellistel puhkudel väga oluline, et naine usuks, et ta saab imetamisega hakkama. Ülejäänud pere toetus kulub marjaks ära. Imetamisnõustaja annab küll nõu, kuidas laps samm-haaval tagasi rinda võtma meelitada, kuid naine peab seda ka ise tahtma. Heal meelel nendib ta, et paljud emad siiski tahavad oma last imetada ning näevad sellega vajadusel ka vaeva.
Arula paneb emadele südamele, et alati kui mure on, tasub abi otsida. Eos on probleemi lihtsam ennetada kui hiljem tagajärgedega tegeleda.
Imetamisnõustamine Tallinnas:
Pelgulinna sünnitusmaja, esmaspäeval kell 16.00-17.00, reedel kell 11.00-15.00 Pelgulinna naistekliinikus nõuandla 1. korruse kabinetis nr. 6 või telefonil 666 5829
Ida-Tallinna keskhaigla.
Tartus:
Terje Arula, tel 5330 4491, e-post: terjearula@nooruse.ee
Juta Ernits, tel 5331 9018
Viljandis:
Vabatahtlikku nõustamist teeb Päikesekillu perekeskuses Kristel Kadakas, tel 5695 2343, e-post: imetamine@paikesekilluperekeskus.ee
Pärnus
Malle Tobreluts peab Pärnu haiglas imetamisalaseid loenguid, eelregistreerimine tel 447 3511
Sigrid Sõerunurk
Beebi