Miks on oluline rasedana vormi hoida?

Kõik teavad, et hea füüsiline vorm tuleb kasuks, kuid kuivõrd võib see mõjutada raseda elu ja alles arenevat kõhutitat? Tuleb välja, et päris palju. Hea füüsiline vorma tagab rasedana hea enesetunde, kergema sünnituse ning loob beebile hea stardipositsiooni.
Paranenud vereringe
Sina ja lapse olete platsentaga ühendatud, seega kõik, mis mõjutab sinu vereringet, mõjutab ka tema oma. Hea vereringe varustab last rohkema hapniku ja toitainetega.
Hea vereringe aitab vältida hemorroidide teket, veresoonte laienemist, paistetust, krampe ja kõhukinnisust. Mõõdukas treening aitab seljatada palju väikseid, kuid tüütuid rasedusaegseid vaevusi.
Parem rüht
Beebi kaal muudab su keha raskuskeset. See ja lisaks rasedushormooni tõttu pehmemaks muutuvad liigesed, toob endaga seljavalu ja halva kehahoiaku.
Kõhu- ja seljalihaste tugevdamine parandab rühti ja vähendab seljavalu.
Parem enesetunne
Trenni tehes vabaneb organismi heaolutunnet tekitav endorfiin. Kui siia juurde lisada ka füüsiline kasu – vormis keha ja ilus jume – tunned end rasedana kindlasti tugevama, õnnelikuma ja rõõmsamana.
Väiksem raseduse katkemise risk
New Yorgi Columbia Ülikooli teadlaste kinnitusel vähendab kehaliselt aktiivne eluviis raseduse katkemise riski 40 protsendi võrra. See ei tähenda muidugi jõusaalis elamist. Teadlaste kinnitusel tähendab füüsiline aktiivsus ka kodutööde tegemist ja jalutamist või väiksemate lastega koos jooksmist.
Kui sul on varem katkenud rohkem kui üks rasedus, peaksid enne treeningprogrammi valimist kindlasti perearstiga konsulteerima.
Stabiilne vererõhk
Ameerika teadlaste kinnitusel aitab enese mõõdukas liigutamine nagu jalutamine või rattaga sõitmine vältida rasedusega sageli kaasnevat kõrget vererõhku. Teadlased jälgisid 16 kõrge vererõhuga naist. 14. rasedusnädalal jagati naised kahte rühma: trenni tegijateks ja mitte trenni tegijateks. 10 nädala möödudes sportivate naiste diastoolne vererõhk langes (minimaalne arteriaalne rõhk, kui südamevatsakesed on lõdvestunud), mitte sportivate naiste vererõhk aga tõusis.
Taas – kui sul on mõni eelnev rasedus kutsunud esile kõrgema vererõhu, konsulteeri enne treeningprogrammi valimist oma perearstiga.
Kergem sünnitus
Mida tervem on su südame-veresoonkond (süda ja kopsud), seda rohkem jagub sul sünnituse ajal võhma. Treenitud lihaste abil saad sünnituse ajal hoida sulle sobivat asendit, näiteks kükitada. Rasedusaegse treeningsobivuse eksperdi dr James Clappi kinnitusel lõppeb regulaarselt trenni tegevate naiste sünnitus harvem keisrilõike või lahklihalõikega. Samuti sünnitavad füüsiliselt aktiivsed naised harvem enneaegselt. Hiljem Clapp täiendas oma uuringutulemusi, väites, et oluline on treeningtundide arv raseduse lõpus. „Tuntava kasu saamiseks sünnitusel peab viis korda nädalas 40-60 minutit järjest mõõduka koormusega treenida,“ on ta öelnud.
Tervem platsenta
Dr Clapp leidis, et kui lapseootel naine tegi trenni, kasvas platsenta raseduse keskel ligi kolmandiku võrra kiiremini ning raseduse lõpus oli platsenta pind suurem ning sisaldas ligi 15 protsenti rohkem veresooni. See on hea lapsele, sest platsenta on kõhutitale kopsude, neerude ja maksa aseaineks ning vahendab emalt lapsele hapnikku ja toitaineid.
Laps on suurem
Ohios günekoloogide ja ämmaemandate ühingu uurijad leidsid, et naised, kes teevad trenni kolm kuni viis korda nädalas, sünnitavad raskemaid, pikemaid ja rohkema nahaaluse rasvkoega lapsi kui madala füüsilise aktiivsusega naised. Dr Clappi sõnul püsivad ka trenni tegevate emade lapsed viieaastastena saledamatena.
Beebi suurust mõjutab platsenta kasvamine, mis omakorda on tingitud rasedusaegse trennitegemise mahust. Kuid kas suurem tähendab paremat? Tuleb nii välja. Suurbritannia meditsiiniajakirjas avaldatud uuringust selgus, et sünnikaalult suuremate laste eksamitulemused on paremad.
Lapsele hea stardipositsioon
Tahad õnnelikumat ja intelligentsemat last? Võimlemine võib siin aidata. Ühes Ameerikas läbiviidud uuringus jälgiti kaht rühma rasedaid: ühte kuulusid naised, kes tegid kõige rohkem ühel korral nädalas sporti ja teise tulevased emad, kes jooksid, ujusid või käisid aeroobikas vähemalt 20 minutit järjest ja kolm korda nädalas.
Viis päeva pärast sündi oli märgata, et aktiivsete emmede lapsed olid tähelepanelikumad, millest võis järeldada, et rasedusaegne spordi tegemine võis nende arengule tõuke anda.