Loote liigutused

Loode liigutab end aktiivselt juba raseduse esimestel kuudel, naine hakkab neid liigutusi tundma aga raseduse teisel trimestril, umbes 20. nädala paiku.
Need naised, kes on enne rasedad olnud ja sünnitanud, teavad, mida oodata ja hakkavad liigutusi esmasünnitajatest paar nädalat varem tundma. Algul tundub, nagu kõht koriseks ja soolestikus käiks kummaline trall ning mullitamine, aga siis muutuvad tõuked selgemaks ja see ei sarnane millelegi, mida sa varem tundnud oled.
Esimesed looteliigutused on väga tähendusrikkad, sest laps annab endast nüüd märku ja tema kohalolek muutub korraga ilmselgeks. Järgnevate kuude jooksul tunned loote liigutusi ja võid aimu saada lapse temperamendist. Mõni naine räägib, nagu oleks tal raseduse ajal terve jalgpallimeeskond kõhus kasvanud.
Laps on sageli aktiivsem varahommikul ja hilja õhtul. Päeval tundub beebi üsna rahulik. Seda võib seletada mitmeti. Kui oled päeval aktiivne ja liigud ringi, kiigutad sellega lapse magama. Teine võimalus on see, et isegi kui laps on kõhus ka päeval ärkvel ja aktiivne, ei pane sa tema liigutamist nii tähele, sest oled oma tegemistega ametis.
Õhtul aga, kui puhkad ja hakkad magama sättima, paned lapse põtkimist rohkem tähele. Igal lapsel on loomulikult oma aktiivsed ja uneperioodid. Kui õpid neid ärkveloleku aegu tundma, võid avastada, et lapse päevarežiim läheb juba sündinuna samamoodi.
Kui sa pole lapse liigutusi enne 20. nädala lõppu tunnetanud, võib see olla tingitud platsenta paiknemisest emaka eesmisel seinal või sinu suurest kaalutõusust.
Pane kirja aeg, mil tunnetad esmakordselt loote liigutusi. Varem lähtuti sellest ajast ka sünnituse tähtaja määramisel. Kuna selline määramine on aga väga suhteline, pole nii määratud sünnituse tähtaeg kuigi täpne. Liigutused annavad siiski teavet selle kohta, kuidas laps end emakas tunneb ja selleks tasuks sul loendada lapse liigutamist kod päevas 30-60 minuti vältel. Tavaliselt teeb laps tunnis 5-50 liigutust. Sina tunnetad neist 80-90 protsenti.
Kui laps kannatab hapnikupuuduse all, liigutab ta vähem, säästes energiat elutähtsateks funktsioonideks. Tavaliselt määratletakse liigutuste ohupiiriks 5-10 liigutust tunnis. Seega on oluline kohe liigutuste tundmahakkamisel õppida ära nende loendamine, sest nii märkad muutusi. Kui lapse liigutused erinevad tavapärasest märgatavalt, informeeri sellest kohe oma arsti või ämmaemandat, kes kuulab lapse südamelööke.
Liigutused muutuvad, kui laps magab või on kasvanud nii suureks, et täidab kogu emaka. Sa saad lapse üles äratada, kui oma kõhtu õrnalt puudutad ja silitad. Lapse võib äratada ka see, kui jood kiiresti klaasi külma vett või mahla.
Lapse liigutusi jälgides võid ühel hetkel avastada, et mingil ajal põtkib ta kõhus rütmiliselt – ta luksub. Kui laps valmistub imemiseks juba kõhus olles, imedes oma sõrmi, võib ta neelata ka veidi lootevett. See võib last luksuma ajada ja nii tunnedki, et kõhus toimub rütmiline liikumine.