New Yorgi, eriti aga Manhattani kihav linnapilt on põnevalt vastuoluline – ühel pool tänavat voorib kümmekond edukat Wall Streeti pintsaklipslast, teisel pool koguneb punt kerjuseid.
Lapsi näeb tänaval kiirustavas inimmassis harva, seda eriti tööpäeva tipptunnil. Sagiva inimvooluga on siin keeruline sammu pidada isegi täiskasvanul, pisipõnnidest rääkimata.
Südalinnas märkab lapsi rohkem nädalavahetuseti. Laupäeval-pühapäeval ummistavad tänavaid küll turistid, kuid nende liikumistempo on oluliselt lapsesõbralikum. Perega käiakse muuseumides, tsirkuses, söömas ja niisama jalutamas.
Pargid on New Yorgis eriti populaarsed, pakkudes kivilinnale rohelist vaheldust. Puhtalt lastele mõeldud mänguplatsid on ülejäänud pargialaga võrreldes aga üllatavalt kitsukesed.
Vanematel napib aega
Kui nädalavahetusel liigutakse pargis perega, siis nädala sees on lapsed pargis pea eranditult lapsehoidjate hoole all. “Inimestel pole lihtsalt enam piisavalt aega pere jaoks,” leiab 3-aastase Marcella ema Nicole – üks vähestest emadest sel päeval, kes oma lapse ise Union Parki tõi.
“Kui sa juba Manhattanil elad, on sul ilmselt piisavalt raha. Selle teenimiseks peab aga eeldatavasti palju töötama. Sel ajal, kui ema viis või kuus päeva nädalas töötab, hoolitsebki laste eest nanny,” jutustab Nicole.
Nicole ise on juba kolmandat aastat kodune. “See oli meie mõlema otsus,” räägib noor ema. “Mul oli hea töökoht, kuid pere oli tähtsam. Ootasime seda last väga, tahtsime oma lapse arengus olulisemat rolli mängida ega soovinud teda võõra hoolde jätta.” Igavust Nicole tundnud ei ole. “Alati leiab midagi teha, kui ise aktiivne oled. Käime peaaegu iga päev linnas jalutamas või pargis mängimas, see võtab juba pool päeva. Siis veel söögitegemine ja ongi õhtu kaes.”
Pargis ringi vaadates hakkab silma erinevaid veidrikke – üks mängib kummuli keeratud kanistritel trumme, teine mätsib endale pea ümber fooliumpaberit ja möirgab midagi arusaamatus keeles, kolmas istub murul ja mängib oravatele suupilliga 50 centi menuhitti “In the club” . Hulle ja hullukesi on New Yorgis tõesti palju või vähemalt annavad nad oma kohalolekust silmatorkavalt märku. Kuidas on lood lapse turvalisusega?
“Turvalisuse peale mõtled ikka koguaeg,” räägib Nicole. “Siin pargis küll oma last omapead jätta ei saa, isegi sekundiks mitte. Ega kuskil tegelikult ei või… alati ei peagi olema mõni kodutu, kes su lapsele halba tahab. Laps võib ka ise endale viga teha või tulevad mängukaaslased kiusama. Seda on juhtunud.” Samas leiab Nicole, et lapse liigne kaitsmine pole ka õige. “Kätt hoida pole ka muidugi vaja.“
Mures turvalisuse pärast
Hermon on kahe toreda tüdrukutirtsu isa. 6-aastane Shanay ja 2-aastane La-Sata käivad isaga tihti väljas, kuid alati ei minda just parki mängima. “Meie naabrus (Brooklyn, NY) pole just kõige lapsesõbralikum, seepärast mängime enamasti üsna kodu juures.”
Linnas on küll kohti, kuhu lastega minna, kuid tihti on seiklemine metroo ja / või bussidega lastele liiga väsitav katsumus. “Käime tihti Chucky Cheeze´s (laste restoran, kus väikestele on erinevad atraktsioonid – M.K.) ja ka Fun Plex`is (lõbustuspark – M.K.). Eelistan siseruume parkidele.”
Kuigi Hermon töötab ja õpib päris Manhattani südames, ei tahaks ta oma lapsi küll selles piirkonnas üles kasvatada: “Kindlasti ei koliks ma oma lastega Manhattanile, eriti kesk- või allalinna. Kui ma saaksin juba sellist luksust lubada, siis läheksin pigem suburbi (äärelinna – toim), et mu lapsed saaksid kasvada heas ja turvalises keskkonnas.”
Hermon on enda kinnitusel praegugi oma laste turvalisuse pärast mures ja loodab, et nad hakkavad talle päeva jooksul helistama ja oma tegemistest rääkima.
Hermoni hinnangul on tänapäeva New Yorgi ja üldse Ameerika lapsevanemate suureks probleemiks ajapuudus. “Ma arvan, et vanemad peaksid oma lastega rohkem aega veetma, et mõista, mis nende elus ja arengus tegelikult toimub.”
Ajapuudus tekitab omakorda uusi probleeme. “Vanemad on küll ülimalt kaitsvad, kui asi puudutab turvalisust väliskeskkonnas, aga kui laps veedab kodus terve päeva videomängu mängides, siis selles ei nähta probleemi,” arutab kahe lapse isa. ”Oma peres olen püüdnud seda viga vältida.”
Madli Kents, New York
Blogi