Kui tänaste emade-isade lapsepõlves üritati kõike seksuaalsusega seotut varjata, siis tänapäeval on vastupidi – seksiteema ümbritseb meid igal pool. Kuidas rääkida lapsega seksuaalsusest ja millal sellega alustada?
Seksuaalkasvatus algab ammu enne klassikalist lapsesuu küsimust, kust lapsed tulevad. Mudilase suhtumine enda ja teiste kehasse saab alguse sellest, kuidas vanemad suhtuvad omaenese ja teiste kehasse. Kas kõik seksuaalsusega seotu on meeldiv või häbenemisväärne?
Seksuaalsusest rääkides kehtib kuldreegel: vastata tuleb täpselt siis ja nii palju, kui laps küsib.
Liiga palju müra
Meie lapsed on tunduvalt teistsuguses olukorras, kui meie oma lapsepõlves olime. Kui meie eest varjati kõike, siis kaasajal on lapsed lükatud teise äärmusse – neid ümbritseb üleseksualiseeritud ühiskond. Ja teeb seda väga pealetükkivalt. Tundub, et lapsi pole lihtsalt võimalik täielikult, leketeta säästa seksiteema liigvarase sissetungi eest nende maailmapilti. Isegi tänaval kõndides ei pääse sellest, sest reklaamitegijad teavad hästi – seks müüb, paljas naisekeha müüb, ja naisi ei pildistata reklaamfotodele kui elurõõmu ja ilu kandjaid, vaid ikka erootiliste ja võrgutavatena.
Peale selle on meie lapsed üsna väiksest peale tuttavad internetiga ning klõpsivad iseseisvalt telekapulti. Arvutisse lubatakse lasteaiaealisi lapsi ja mõned neist ekslevad netis päris üksi ringi. Kui vanemad pole oma taevakanalitele lastelukku peale panna taibanud, võib mudilane end kogemata ja ülilihtsalt mõne pornokanaliga silmitsi leida.
Väikelapseeas toimub areng kiiresti. Juba paariaastane saab aru, kas ta kuulub poiste või tüdrukute hulka, ning harjutab oma soole omast käitumismustrit. Ta paneb tähele, kuidas käituvad omavahel isa ja ema ning teeb selle kaudu järeldusi lähisuhete kohta. Ta tunneb naudingut kallistustest ja paidest. Selles ei pruugi esmapilgul näha seost lapse seksuaalsuse arenguga, kuid tegelikult pannakse sellal alus isiklikele väärtushinnangutele ning rajatakse baas, millelt täiskasvanuna kas suudetakse lähedasi suhteid luua ja säilitada või mitte. Nagu väärtushinnangute kujunemisel üldiselt, nii on ka seksuaalsete hoiakute puhul tähtis vanemate eeskuju. Oluline on, kas vanemad võtavad lapsi sülle, on neile lähedased, puudutavad neid. Lastele on vajalik näha ema ja isa kallistamas, kuid seksile vihjav käitumine peaks jääma vaid kahe inimese vahele.
Kõige keerulisem on olukord siis, kui lapsed on liiga ära lõigatud vanemate lähedusest ja liiga vabad korjama kogemusi telest, reklaamidest ja internetist.
Emme, miks sina oled teistmoodi?
Teise eluaasta alguseks on enamik lapsi jõudnud oma kehaga tuttavaks saada. Nüüd hakkavad nad tähelepanu pöörama teiste kehadele ja panevad tähele, et vastassoo esindajad on erinevad. See on aeg, mil kahe-kolmesed näiteks uurivad emalt saunas, miks emal on rinnad ja temal mitte või miks suurtel kasvavad kehal karvad.
Kui teema on vanematele ebamugav, võivad nad olla segaduses, kuidas lapsele erinevusi seletada. Eriti suurt ebamugavust võib põhjustada suguelundite nimetamine. Võimalik on kasutada lastele tuttavaid lastepäraseid nimetusi, võib ka lisada suguelundite anatoomilisi termineid, ehk siis peenis, kliitor ja tupp. Lapsel on küsimise ajaks juba niikuinii oma nimetus välja kujunenud ja las ta kutsub suguorganeid edaspidigi lastepäraselt, kuid ta võiks olla kursis ka neutraalsete nimetustega.
Lasteaialapsed võivad katsetada mänge, kus üksteisele näidatakse oma keha. See tuleb pigem uudishimust ja on enamasti ilma seksuaalse alatoonita. On loomulik, kui väikelaps avastab oma suguelundeid, paariaastased võivad end ka avalikult katsuda. Lapsi ei peaks selle eest häbistama, vaid õpetama neile, et see on privaatne tegevus. Veel 4-5aastastele meeldib alasti olla ja nii end ka teistele näidata. Näiteks võib laps ilmuda paljalt külaliste ette. Nõnda annab ta endast teada ja soovib tähelepanu. Vanemad võiksid alasti seltskonda ilmunud lapsel paluda rahulikult riided selga panna, segamata oma hääletooni emotsioone. Pikem jutt sellest, kus sobib paljas olla ja kus mitte, toimugu hiljem omavahel.
Kuidas suhtuda aga sellesse, kui väikesed lapsed käivad ema-isaga koos duši all? Paaril esimesel eluaastal on see loomulik, väikelapsele on kasulik näha suure inimese alasti keha.
Kuid 4-5aastasele on sama loomulik selgeks teha, et iga inimene vajab privaatsust, ja enese pesemine on üks selliseid toiminguid. Me võime taluda väikelapse sisenemist, kui me parasjagu riietume, kuid seda ei peaks soodustama. Vähemalt mitte sedavõrd, et lapsele võiks hakata tunduma, nagu me tahaksime, et ta meid vaataks.
Ka vanemad näitavad oma eeskujuga, et intiimsed toimingud tehakse omaette. Hoolivad vanemad ei tungi vannituppa, kui laps end seal peseb, välja arvatud muidugi juhul, kui väikelaps abi soovib. Samuti võib pisikesele lapsele õpetada, et potile minnes tuleb WC-uks kinni panna.
Kust lapsed tulevad?
Õige aeg laste sünnist rääkida on siis, kui laps seda küsib. Tavaliselt tunneb laps selle vastu huvi 3-4aastasena. Mida vanemaks ta saab, seda süvenenumat huvi ta tunneb. Kui esialgu piisab vastusest, et tita kasvab ema kõhus, siis mõne aja pärast hakkab last huvitama, kuidas beebi sinna saab. Sageli innustab teda pärima kas mõnelt teiselt lapselt kuuldud lause või näiteks lemmikloomal sündinud pojakesed. Alati sobib kõigepealt uurida, mida laps ise arvab. 3-4aastased võivad rasedust seletada näiteks toiduga – et kui ema sööb teatud asju, hakkab tema kõhus kasvama tita.
Täiskasvanute seletus olgu aus, kuid ilma üksikasjaliku kirjelduseta: “Üks isa ja teine ema keharakuke ühinevad ning sellest hakkab kasvama beebi.”
Edasi võib laps huvituda, kuidas tita ema kõhust välja saab. Ta võib lausa nõuda, et talle näidataks, kust laps välja pääseb. Seletamiseks sobib teha paberile joonistus, vaadata mõnd sellekohast raamatut või näidata nuku peal. Lapse seksuaalsusteemalistele küsimustele vastates on hea meeles pidada nelja tähtsat punkti.
- Vastake vaid nii palju, kui laps küsis.
- Uurige, mida laps ise arvab või kuulnud on.
- Jääge seletades rahulikuks ja asjalikuks.
Andke mõista, et kõik seksuaalsusse puutuv on seotud inimese privaatsete ja õrnade tunnetega. Ka sellest rääkimiseks valite ju aja, mil olete kahekesi – just sel põhjusel, et see on eriline ja õrn teema.
Allikad: Eesti Seksuaaltervise Liit, internetileht www.amor.ee, Haim G. Ginotti raamat “Lapsed ja meie”
KUIDAS MÕJUB VOODISTSEENI NÄGEMINE LAPSELE?
Lemme Haldre, kliiniline psühholoog, seksuoloog
Siin tuleb vahet teha pornograafilisel ja erootilisel seksistseenil. Olen loengutes lapsevanematele ikka öelnud, et päris nii pole tänapäeval võimalik last kasvatada, et ta ei näe ega kuule seksist midagi. Kurejutud lihtsalt ei sobi enam.
Arenguliselt 4-6aastane seksi, eriti seksuaalakti vastu huvi veel ei tunne. Küll võib ta matkida oma mängudes seda, mida on täiskasvanute käitumises tähele pannud või suurematelt lastelt kuulnud, üritada kallistada või musitada. Kui laps on kuulnud seksist, võib ta sedagi oma arusaamise tasemel läbi mängida, kas siis nukkude või teiste lastega.
Tavaliselt sel ajal, kui koolieelses eas lapsed teleri ees istuvad, ohtrate romantiliste stseenidega filme ei näidata, ent kui laps mõnda neist koos vanematega vaatama juhtub, ei peaks voodilõikude ajal, mida enamasti näidatakse ju kaude, tal silmi küll katma. Püüd varjata erootilisi stseene pole õige, sest ülim varjamine tekitab uudishimu ja sunnib vastuseid otsima mujalt. Veel kord – arenguliselt 4-6aastasi lapsi seksi üksikasjad ei huvita ja seetõttu ei pea neid selle teemaga ka koormama. Ja kui 4-6aastane küsib, kust lapsed tulevad, rahuldub ta veel teadmisega, et isa annab emale oma rakukese ja sellest hakkab ema sees kasvama laps.
Kui lapsele on kogemata kätte sattunud erootikaajakirjad, tuleks talle seksivate inimeste pilte pigem seletada, mitte järsult keelata. Näiteks nii: see, mida nimetatakse seksiks, on kahe teineteisele kalli inimese viis väljendada oma armastust, kuid seda, et taolist privaatset tunnet kõigile näidatakse, ei pea ma õigeks. Eesmärk on jätta lapsele positiivne tunne ja anda märku, et vanem pole nõus seksi avaliku näitamisega.
Kuid pornograafia eest peab vanem kindlasti lapsi kaitsma. Meil on olnud tugikeskuses juhtumeid, kus vanemate laste õhutusel pornograafiat vaadanud seitsmeaastased poisid on hakanud nähtut oma pisut nooremate mängukaaslaste peal järele proovima. On olnud ka lapsi, kel on tekkinud hirmuunenäod. Pornograafia võib last hirmutada ja segadusse ajada ning sellepärast on mõistlik teda neist kogemustest säästa.
Allikas: Pere ja Kodu